„Ärge muretsege ühtigi,“ loeme tänasest piiblisalmist. Mida tähendab mitte muretseda millegi pärast? Kas see tähendab, et me ei peaks millegi eest hoolitsema?
See fraas on sama segadusseajav kui King Jamesi tõlkes Matteuse 6:25: „Ärge mõelge oma elule, mida te sööte või mida te joote, ega oma ihule!“ Sõna „ära mõtle“ korratakse uuesti salmides 31 ja 34. See, millele Jeesus juhtis tähelepanu, pidi olema Tema jaoks väga tähtis, sest Ta ütleb seda üheksa salmi jooksul kolm korda.
Mitmed ingliskeelsed piiblitõlked, mis avaldati enne King Jamesi versiooni, tõlgivad fraasi „ära mõtle oma elule“ kui „ära ole mures oma elu pärast“. Selline tõlge on arusaadavam kui KJV oma. Jeesus ei mõista hukka tavalist, mõistlikku ettenägelikkust, vaid muretsemist.
Enamikus kaasaegsetest ingliskeelsetest tõlgetest on kasutanud sõnu mure või ärevus [eesti k ärge muretsege]. Jeesus ütleb meile korduvalt, et kristlased ei tohi muretseda elu pärast ega selle pärast, mida nad peaksid selga panema või sööma.
Kristuse päevil elanud juudid olid üsna tuttavad Jeesuse hoiakutega. Suured rabid õpetasid, et inimene peab elu vastu võtma nii tundlikkuse kui ka rahulikkusega. Seega õpetasid nad, et inimene peaks hoolikalt planeerima, kuid lootma ka Jumalale. Nende jaoks käisid need kaks käsikäes.
Lähipäevil näeme, et Jeesus ja Uus Testament õpetavad sedasama vooruste kombinatsiooni. „Ära mõtle“ ja „ära tühja muretse“ võiks teiste sõnadega öelda: „Ära ole kogu aeg ärevil või mures!“ Ja miks me peaksimegi? Kas Jumal pole mitte meie Isa? Kas Ta ei hooli meist?
In English