Mõtted tänaseks
Jaabesi nime leiame ühest sugupuust 1. Ajaraamatu alguses, teiste nimede pikast reas. Ta oli Juuda järeltulija. Ta oli eriline, sest „Jabest austati rohkem kui ta vendi“ (1. Aja 4:9). Kas teda austati rohkem lihtsalt sellepärast, et ta oli andekam? Või oli ta oma vendadest jumalakartlikum? See viimane oletus võib tõsi olla, sest tema nime juures on väide, mis on neis nimekirjades ainulaadne: „Jabes hüüdis Iisraeli Jumala poole, öeldes: „Oh, õnnista mind rohkesti ja laienda mu maa-ala! Olgu su käsi minuga ja päästa mind kurjast, et mul vaeva ei oleks!“ Ja Jumal saatis, mis ta palus.“
See tekst on andnud inspiratsiooni paljudele jutlustele ja mõiste „Jabesi palve“ on hästi tuntud. Enamik meist, kes me seda palvet esitame, ei vaja maad, kuid on palju muid asju, mis on meie jaoks olulised. Jabes mõistis, kuivõrd sõltub ta Jumala õnnistusest. Kahjuks unustavad paljud inimesed tänapäeval Jumalalt õnnistust paluda. Nad eelistavad usaldada oma oskusi ja rasket tööd. Nad unustavad paluda alati Jumala kaitset, mida Jumal on rohkem kui nõus neile andma. Jabes avastas, et see palve mõjub. Ka meie võime samast kogemusest rõõmu tunda.
Minu palve
Täna soovin korrata lihtsalt Jabesi palvet. Issand, anna mulle asju, mida mul tõesti vaja on ning üle kõige palun: kaitse mind kõige kurja eest, mis mind ümbritseb!
In English