Mõtted tänaseks
Paulusel oli noore Timoteosega väga lähedane suhe. Alguses oli ta Timoteose õpetaja, hiljem olid nad evangeeliumitöös täiesti võrdsed partnerid. Timoteos ei oleks saanud soovida paremat õpetajat ja pädevamat eeskuju. Kuid alus sellele, mis ja kes Timoteos oli, oli pandud palju varem. Paulus teadis, missuguse kasvatuse oli Timoteos saanud. Ta tundis isiklikult nii Timoteose ema Euniket kui ka tema vanaema ning oli avastanud, et nad olid sügavalt pühendunud usklikud. Me ei tea, kas need kaks naist olid veel elus, kui Paulus Timoteosele selle kirja kirjutas, kuid me teame, et nende usk elas nende pojas ja pojapojas edasi. Fakt, et isa ja vanaisa ei ole märgitud, ei tähenda, nagu poleks neil Timoteose elus mingit osa olnud või poleks nad tema vaimulikku arengut positiivselt mõjutanud. Kuid paljudes kultuurides – ja seda isegi tänapäeval − on emal laste kasvatamisel kõige tähtsam osa. Ja sageli on oluline osa ka vanaemadel. Neil on enamasti väikeste laste usu arengu algusele otsustav mõju.
Järjest enam kuuleme, et vanemad soovivad anda oma lastele usuasjades täieliku vabaduse. Mõistagi peab iga laps tegema oma valikud ise, seda ka usu vallas. Aga igaüks, kes on sündinud peres, kus usk on kõige tähtsam, ja kellel on niisugune ema nagu Eunike, kelle kohta võib öelda, et tal on „siiras usk“ (2. Kiri Timoteosele 1:5), võib pidada end suuresti õnnistatuks.
Minu palve
Tänan Sind, taevane Isa, kõigi „siira usuga“ emade eest!
In English