See salm oli vanal ajal kahtlemata jõulisem kui meie jaoks. Tegusõna, mis on tõlgitud teenimiseks, pärineb sõnast doulos, mida kasutatakse orja kohta. Isandat tähistav sõna on kreeka keeles kurios, mis tähendab täielikku omandiõigust ja Uues Testamendis on seda peaaegu alati tõlgitud Issandaks. Seega on Matteuse 6:24 mõte, et keegi ei saa olla korraga kahe omaniku või isanda ori.
Selle väite täieliku mõju taipamiseks peame mõistma, et vanaaja maailmas ei peetud orja inimeseks, vaid elavaks tööriistaks. Orjadel endal polnud mingeid õigusi. Nad olid täielikult oma isanda kontrolli all, kes võis nendega teha, mida soovis. Isand võis orja müüa, peksta, välja visata või isegi tappa.
Teiseks tuleb tähele panna, et vanaaja orjadel ei olnud oma aega. Kõik kuulus isandale. Tänapäeva kultuuriruumis on igal töötajal vaba aega isiklike vajaduste jaoks. Sel ajal võib ta tegeleda hobidega või isegi teisel töökohal töötada. Kuid vanaaja orjapidamises see nii ei olnud. Orja aeg kuulus täielikult isandale.
Jeesus ütleb siin, et kristlased peavad laskma Jumalal olla oma elu vaieldamatu isand. Paulus väljendab sama Kirjas roomlastele 6:16, kus ta ütleb, et me oleme kas patu või õiguse, Saatana või Kristuse orjad.
Seega võtavad Jeesusele orjastatud kristlased alati arvesse Jumala tahet kõiges, mida nad teevad. Nad küsivad endalt iga päev: „Mida soovib Jumal, et ma teeksin?“ Nad elavad igal ajahetkel Temale. Jumalal ei ole osalise ajaga pühendunuid, kes suurema osa aega teenivad Teda, kuid vabal ajal teevad haltuurat mõne teise isanda heaks.
Kui Jeesus ütles, et mitte keegi ei saa teenida kahte isandat, siis Ta seda ka mõtles.
Kuid hoolimata selle võimatusest, mõned meist siiski üritavad. Ent selle katsega oleme tegelikult valinud Saatana, ükskõik kas me seda tunnistame või mitte. „See, kes ei anna end täielikult Jumalale, on teise võimu kontrolli all, kuulab teist häält. ... Poolik teenimine seab inimese vaenlase poolele kui pimeduse vägede eduka liitlase.“ („Thoughts From the Mount of Blessing“, lk 94)
In English