Ühel päeval, mida suurem osa maailma nimetab nüüd palmipuudepühaks, ratsutas Jeesus Jeruusalemma linna, et rõõmustada ülistavat rahvahulka, mis tahtis Teda kuningaks kroonida. Traagiline iroonia on muidugi see, et kõigest mõne päeva pärast muutus masside meelitus pilkamiseks. Aga sel ühel päeval ei jõudnud nad Teda ära kiita.
Oli paasapühade aeg ning linn oli täis kuulekaid palverändureid, kes hakkasid ohverdama veatut talle kuu neljateistkümnendal päeval, et meenutada seda ööd, mil surmaingel möödus kodudest, mille uksepiidad olid määritud süütu talle verega (vt 2. Moosese 12:6−14). Iga pere valis talle juba mitu päeva varem ja sidus posti külge, seades selle niimoodi välja naabritele vaatamiseks. kas see oli tõesti parim, mis neil oli? Kas see oli tõesti veatu?
Talled valiti kuu kümnendal päeval ja neid hoiti esile tõstetult kuni neljateistkümnenda päevani. Ja nii juhtus, et Jeesus − „Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu“ (Johannese 1:29) − ratsutas linna just sel päeval, mil pered olid hõivatud, et valida tall, kes panna vaatamiseks välja. Kogu rongkäik oli seda hetke oodanud. Taevas pani oma Talle välja rahvale vaatamiseks ja korraks kiitis rahvas Ta valjude hosanna-hüüetega vääriliseks.
Pärast Jeesuse vahistamist, kui ülempreester küsis Jeesuselt Tema õpetuste kohta, sai Jeesus öelda: „Mina olen rääkinud maailmale avalikult. Mina olen alati õpetanud sünagoogis ja pühakojas, kuhu kogunevad kõik juudid, ja salaja pole ma rääkinud midagi. Miks sa küsid seda minult? Küsi nendelt, kes on kuulnud, mida ma olen neile rääkinud. Vaata, nemad teavad, mida ma olen öelnud.“ (Johannese 18:20, 21)
See kehtis kogu Jeesuse teenimisperioodi kohta: Jumal oli pannud end täielikult välja meile uurimiseks. Eriti kehtis see Tema viimase nädala kohta. Kuigi sellest võidukast risti poole ratsutamisest on möödunud kakskümmend sajandit, on Jeesus, sinu paasatall, sulle Piibli lehekülgedel täielikult vaatamiseks välja pandud. Sinu teha on otsus, kas pead Teda vääriliseks ja kroonid Ta oma Kuningaks.
In English