Läbi elu Jumalale toetudes

Minu vanemad pidasid Valgamaal talu. 1919. aastal sündisin perre kolmanda lapsena. Kui olin kaheaastane, avastati mul luutuberkuloos. See polnud tookord ravitav, sest ei tuntud antibiootikume. Viibisin Valga lastehaiglas ja ema oli murest murtud. Jalutades Valga linna tänavail, kuulis ta ühest majast möödudes kirikulaulu ning astus sisse. Pastor kutsus üles eestpalvesoove esitama. Minu ema palus eestpalvet oma väikese haige tütre pärast. Mõne aja möödudes tervistusin täielikult. See oli väga suur ime. Ema oli unustanud kiriku, kus eestpalvet tehti, ja ta nägi vaeva, et see uuesti leida. See oli Valga SPA kogudus. Selle suure ime tõttu, et ma paranesin, ristiti minu vanemad, õde ja osa talu teenijatest adventkoguduse liikmeteks.

1942. aasta algul mobiliseeriti minu abikaasa sõtta. Tema ülesanne oli lahinguväljalt haavatuid kanda. Palusin ahastuses ööd-päevad Jumalat, kuni mulle häälega vastati: „See palve on kuuldud.” Sellest saadik oli mul südamerahu ja kindel teadmine, et mu abikaasa naaseb sõjast elusana. Nii oligi. Ta oli rindel kuulirahe all maas pikali: riided ja müts sõelapõhjaks äratäkitud, aga ei ühtegi kriimustust. See oli imeline palvekuulmine.

Kolhooside asutamise aegu töötasin pearaamatupidajana. Rahval oli nälg. Võitlesin viljavarguste ja muude ülekohtuste otsuste vastu. Ühel päeval tuli käsk, et kui ma laupäeval tööle ei lähe, lastakse mind maha. Tookord mingeid seadusi ei olnud. Paastusin ja palvetasin koos abikaasaga. Ma ei läinud. Hiljem selgus, et kui oleksin laupäeval tööle läinud, siis oleks mind maha lastud. Just sel päeval varitses mind kamp viljavargaid-vastaseid, et minuga arveid õiendada. Jumal andis mulle jõudu ustavaks jääda ja kuulis palvet.

Ma ei palunud Jumalat, kui mu kahekuune laps haigestus. Lootsin arstile ega tahtnud Jumalat tülitada... ning mu laps suri mu käte vahel. Edaspidi olen alati Jumalalt abi otsinud ning Ta on minu lähedased paljudest ohtlikest olukordadest päästnud.

Olen praegu vana, haige ja valudes. Tema on igal hommikul mulle uut jõudu andnud päeva õhtuni elada. Taevane Isa on halastusrikas ja palvekuulja. Ta loob ka olukorrad, mis viivad siirad soovijad tõe juurde, nagu minu vanemad.

Oma pika elu jooksul olen õppinud Jumalat täielikult usaldama kõiges ja mis peamine, mu südames on rahu – Jumala rahu.

Õie