Tema arm

Oma terases artiklis „Lepingud: arenguline lähenemine“* arutleb 
dr van Rooyen jätkuvuse ja katkevuse protsessi üle igaveses lepingus, mille Jumal tegi inimkonnaga. Väljend, mida ta artiklis kasutab, on jäänud mulle aastateks meelde ja aitab mind jätkuvalt mõistmisel: „Tamm on tammetõru ja tammetõru on tamm, kuid puu ei ole tõru.“ Ma usun, et see oli kontseptsioon, mida Johannes andis oma evangeeliumi alguses edasi.

Pärast rabavat ilmutust, et „Sõna sai lihaks ja elas [telkis] meie keskel … täis armu ja tõde“ (Johannese 1:14), laiendab evangeeliumi kirjutaja seda, mida see viimane lause tähendab. „Meie kõik oleme võtnud tema täiusest, ja armu armu peale.“ (salm 16) Arm on kestev ja lõppematu, arm asendatakse üha enama armuga, nagu lesknaise õli ja jahu, mis ei saanud iial otsa. Sellele salmile järgneb armulepingu areneva olemuse väide: „Seadus on ju antud Moosese kaudu, arm ja tõde aga tulnud Jeesuse Kristuse kaudu.“ (Johannese 1:17) Mitte et Vanas Testamendis ei olnud armu, sest kogu ohvrisüsteem osutas Lunastajale. Jumal ise oli andnud Seaduse, mis sisaldas Tema iseloomu, mis on alati olnud armastus 
(vt 2. Moosese 34:6; Psalmid 86:15). Kuid Jeesus on Jumala armu täpne ja täielik ilmutus, mis ületab Moosese ja prohvetite oma (vt Kiri heebrealastele 1:1−3). Johannes rõhutab vana laiendamist uue sisuga: uus vein on parem kui puhastusvesi (Johannese 2:10), kuningriiki sisenemiseks on vaja uuestisündi, mitte põlvnemist (3:3−5), Eluvesi on parem kui vesi Jaakobi kaevus (4:13, 14) jne. Johannese 1:17 antakse Sõnale esimest korda nimi − Jeesus Kristus. Ta on isikustatud arm ja armu täiuslikem väljendus. Tema kaudu oleme saanud pälvimata armu ja Tema arm on meie pääste tagatis: arm armu peale! Jagagem Tema armu!
Minu vastus:
*    Smuts van Rooywn, „The Covenant: A Developmental Approach“, Ministry Magazine, veebruar 2004, https://www.ministrymagazine.org/archive/2004/02/the-covenants-a-developmental-approach.html.