Mõtted tänaseks
Piiblis on juttu mitmest inimesest, kelle nimi on Hananias. See Hananias, kellest täna räägime, kuulus koos oma naise Safiiraga väikesesse Jeesuse jüngrite gruppi Jeruusalemmas. Ilmselt olid nad parajalt heal järjel ja võisid endale lubada suuremeelset žesti koguduse suhtes. Nad otsustasid müüa tüki maad ja tuua osa tulust apostlitele.
Võiks ju arvata, et nende suuremeelsus võiks pälvida üksnes tunnustust. Kuid nad üritasid usklikke petta, tuues apostlitele ainult osa tulust, samas soovisid nad neid uskuvat, et nad andsid kogudusele kõik, mis nad olid maa eest saanud. Nad said karmi karistuse selle pettuse ja tõsiasja eest, et nad soovisid oma kaasusklike austust ja imetlust rohkem kui ausust Jumala ees.
Kahjuks on selline teguviis liigagi tavaline nähtus. Samuti juhtub liiga sageli, et meie heateod võrsuvad mitmetel ajenditel korraga. Meil võib olla poolehoid ja tugev huvi annetuse objekti suhtes, kuid samal ajal oleme innukad, et meie heldekäelisus märkamata ei jääks! Ja nii on enda maine upitamine aspekt, mis sageli omab liiga tähtsat rolli.
Minu palve
Taevane Isa, ma tean oma nõrku külgi ja mõistan, et vahel olen liiga palju mures oma maine pärast, selle asemel et kogu oma tähelepanu Sinule koondada.
In English