Lohutust on mitmel kujul. Väikesi lapsi lohutab sageli mõni mänguasi või lemmiktekk. Vanematele inimestele pakuvad lohutust mälestused teatud paikadest, inimestest või sündmustest, millel on nende jaoks eriline tähendus. Ning igas eas inimesi näib lohutavat mõne armastatud inimese südamlik puudutus ja head sõnad.
Inimlik lohutus on hea, kuid Jumala oma veelgi parem. Mõnikord lohutab Ta meid kohe, mõnikord saabub troost alles tulevikus.
Kristlastele praegu pakutava lohutuse hulgas on Jumala andestus ja päästekindlus.
Neile, kes kurvastavad oma pattude pärast ning tunnistavad oma vajadust, on Jumal täielikult andestanud. Jumal andestab otsekohe ning see on tasuta. See ei maksa meile midagi. Oma surma kaudu tegi Kristus selle kättesaadavaks kõigile, kes Temasse usuvad.
Mõne aasta eest jäin peatuma ühe toidupoe vaateakna ees. Mu pilku köitis ühe ajalehe esiküljel olev suur pealkiri: „Hubby roomab 1400 km, et paluda andestust.“ Selliseks peavad mõned inimesed Jumalat!
Kuid Jumal pole selline. Ta ei sunni meid teenima Tema andestust läbi elu kloostris. Ta ei soovita meil palveks põlvitada hernestel ega kanda kotiriiet.
Ei, Ta armastab meid. Ja kuna Ta meid armastab, tahab Ta väga meile andeks anda. Kõik, mida Ta meilt palub, on see, et me siiralt kahetseksime oma patte ja võtaksime vastu Jeesuse ohvri. Tulemus on hetkeline. Meile antakse andeks.
Selles ongi kurvastuse roll, et südame kurbus patu pärast viib meid Jeesuse juurde. „Õndsad on kurvad, sest neid lohutatakse.“ (Mt 5:4) Ja mis saab olla suurem lohutus kui see, et meie suhe Jumalaga on korras?
In English