Mõtted tänaseks
Soofar oli pärit Naamast, mida mõned peavad üheks külaks Juudamaal, teised piirkonnaks Araabias. Ükskõik kuidas see ka oli, Soofar oli üks meestest, kes Iiobi hädadest kuuldes tuli talle koos kahe teise sõbraga külla.
Soofari sõnade lugemine tekitab minus ebamugavust. Ta on mees, kes väidab, et teab kõike. Ta ei kuula eriti, mida on teistel öelda. Kui ta alustab oma kõnet, nimetab ta Iiobit „lobisejaks“, kelle sõnaküllus nõuab selget vastust (Iiobi 11:2). Kui ta mõni aeg hiljem jälle rääkima hakkab, väidab ta järeleandmatult, et ei saa enam vait olla, kui on kõiki Iiobi argumente kuulnud. „Ma pean kuulma häbistavat noomimist ja saan vastuseks tühja tuult.“ (Iiobi 20:3) Soofar arvas, et Iiobi raskused olid tänu talle endale. Kui ta oleks ainult tõelist kahetsust ilmutanud, oleks saatus pöördunud. Ameerika teoloog dr C. I. Scofield (1843−1921) kirjeldas Soofarit kui „religioosset dogmaatikut, kes teab täpselt, miks Jumal teeb neid asju, mis meile juhtuda võivad“. Sellised mehed on ohtlikud, sest nad ei aja meid üksnes segadusse, vaid võivad ka haiget teha. Soofar uskus, et Iiobil on temalt palju õppida, kuid tegelikkuses oli asi vastupidine. Soofar pidi õppima olema palju tagasihoidlikum ja mõistma, et on palju asju, mida Jumal on meile ilmutanud, kuid on ka palju asju, mida Jumal ühel või teisel põhjusel on meie eest varjanud (5. Moosese 29:29).
Kas sa avastad endas mõnikord kalduvuse olla nagu Soofar? Kui jah, siis ole teadlik, et võib-olla pead sageli ütlema: „Ma ei saa aru, kuid ma usun, et Jumal teab, mida teeb.“
Minu palve
Õpeta mind, oo Jumal, tunnetama oma puudusi ja mõistma, et on palju vastuseid, mida ma ei tea!
In English