JEESUS, MEIE LOOJA

Pimedal ööl võib inimsilm näha taevas umbes 3000 tähte. Näeme vaid mõnda planeeti, sest enamus neist, mida nimetame tähtedeks, on tegelikult hiiglaslikud päikesed. Tähtede taga paistab ähmaselt Linnutee udune pilv, galaktika, kuhu kuulub meie maailm. Mõnede teleskoopidega võib näha miljardeid galaktikaid, kuid vähesed neist, nagu Andromeda, on vaevu nähtavad palja silmaga. Kristuse loodud universumi ääretus on suurem kui me mõista suudame.

Veelgi arusaamatum on meie jaoks see, et Jeesus „sai lihaks ja elas meie keskel… täis armu ja tõtt“ (Jh. 1:14). Meie Loojast sai inimene – aatomisuurune osakene võrreldes Tema loomingu tohutu suurusega.

Astronaut James B. Irwin käis 1971. aastal kuul ja tuli tagasi muutunud inimesena. Kuigi ta oli kasvanud kristlikus kodus ja palvetas, ei olnud ta Issandaga lähedane. Mõtiskledes universumi tohutuse üle lennul kuule, muutus ta elu. Raamatus To Rule the Nigh t[Valitseda ööd] kirjutab ta, et ta tuli „maale tagasi muutunud isiksusena, valmis kõrgemaks lennuks“ (lk. 185). Ta jutustab: „Kui jõudsime füüsilises mõttes taevasteni, saime vaimulikult liigutatud. Kosmosesse lennates tajusime uue nurga alt iseennast, maad ja Jumala lähedust. Olime väljaspool tavalist reaalsust. Tundsin, et minus saab alguse mingi muutus… Kuul selgines mulle kogu pilt Jumala ja Tema Poja Jeesuse Kristuse võimsusest“ (lk. 6, 7).

Looja, kes tegi tähistaeva, tuli siia maailma, et luua uus süda inimesse nagu James Irwin. Kuid mitte ainult kuulsused nagu Irwin, vaid inimesed, kellega koos lauas istume, noored, keda tänaval kohtame, naabrid meie kõrvalmajast – kõik tunnevad Jumala suutlikkust muuta. Jeesus kasutab oma loovat väge iga päev meie südames; Ta teeb elu elamisväärseks, muutes meie elu. DRG