On neid, kes räägivad kahetsevalt piirangutest, mille Piibli religioon surub peale neile, kes Piibli õpetusi järgida tahavad. Neile tundub, et piirangute olemasolu on tohutult ebasoodus, kuid meil on põhjust tänada Jumalat kogu südamest, et Ta on püstitanud taevase tõkke meie ja vaenlase territooriumi vahele. Loomupärasel südamel on teatud kalduvused, mida mõnede arvates tuleb järgida, et tulemuseks oleks indiviidi parim areng, kuid see, mis inimese arvates on ülioluline, ei ole Jumala silmis inimkonnale õnnistuseks, sest just nende iseloomujoonte arendamine muudaks neid taevaste eluasemete jaoks kõlbmatuks.
Issand paneb inimesi proovile ja katsub läbi, et räbu saaks kullast eemaldatud, kuid Ta ei sunni kedagi. Ta ei seo neid ahelate, köite ega tõketega, sest need suurendavad vaenulikkust, mitte ei vähenda seda. Halva vastu on vahend Kristuses kui südames elavas Päästjas. Aga selleks, et Kristus saaks hinges elada, tuleb see kõigepealt oma minast tühjendada, siis tekib tühimik, mille saab täita Püha Vaim.
Issand puhastab südant samamoodi nagu meie tuulutame tuba. Me ei sulge uksi ja aknaid ega viska sisse mingit puhastavat ainet; me avame uksed ja lööme aknad pärani ning laseme taeva puhastaval õhul sisse voolata. Issand ütleb: „Kes teeb tõtt, see tuleb valguse juurde.“ (Johannese 3:21) Impulsside ja tunnete aknad tuleb avada taeva poole ning isekuse ja ilmalikkuse tolm välja ajada. Jumala arm peab puhuma läbi mõistuse kambrite, kujutlusvõimel peavad olema mõtisklemiseks taevased teemad ja Jumala Vaim peab puhastama ning elustama iga olemuse osa. − „Manuscript Releases“, 2. kd, lk 338.
In English