Kurat oskab Piiblit tsiteerida ja ta kõne kõlab mõjusalt. Ära seda olulist fakti kunagi unusta. Kui Jeesuse esimene kiusatus tuli vahetule nõrkusele (näljale) suunatuna, siis teine oli suunatud Tema suurimale tugevusele – Piibli ja Jumala tõotuste tundmisele.
Tsiteerides Psalmi 91:11, 12, soovitas Saatan Jeesusel kuulsuse saamiseks alla hüpata. Kuigi see võib meile absurdsena tunduda, polnud see halb mõte. Kas ei otsinud siis juudid pidevalt „märki“ (Mt 12:38; 1Kr 1:22), mille järgi tunda Messias ära, kui ta on kohal? Siin oli suurepärane märk. Hüpe templi tipust, mis kõrgus rohkem kui 120 meetrit Hinnomi oru kohal, oleks olnud tõepoolest muljet avaldav. Malaki oli kuulutanud ette, et „äkitselt tuleb oma templi juurde Issand“ (Ml 3:1) ja mõned rabid olid ennustanud, et „kui kuningas Messias ilmub, seisab ta templi katusel“.
Juutide jaoks ei olnud midagi võrreldavat Piibli prohvetikuulutuse täitumisega. Seesuguse Messia selja taha oleks inimesed kergesti kogunenud. Nad soovisid vaatemängulist Messiat. Jeesuse jaoks olnuks see järgijate võitmiseks kergem tee kui ristilöömine. Ja selle tulemused oleks kohe näha olnud.
Kuid taas vastab Ta Saatanale Piibliga. Seekord vastandab Ta pühakirjateksti teisega („Samuti on kirjutatud“), mis on sel puhul eriti kohane, kuna Saatan on Psalmi 91 kirjakohta valesti kasutanud.
Vastusega õpetab Jeesus, et pelgalt inspireeritud kirjutiste tsiteerimisest ei piisa. Tsitaate tuleb täpselt tõlgendada, vastavalt nende tähendusele konkreetses kontekstis ja üleüldises Jumala iseloomu raamistikus. Tsitaatide kontekstist väljarebimine võib muuta inimese fanaatiliseks või ka mitte, ent seesugune tegevus ei tee inimestest kindlasti Jeesuse järgijaid.
Jeesuse teises kiusatuses saame olulise õppetunni oma elu jaoks. Kuradil on tuhandeid viise meie eksitamiseks, sealhulgas isegi Piibli kasutamine. Kui oluline on siis selles valguses, et meist saaksid piibliuurijad, kes loevad Jumala Sõna ustavalt, nii et oleksime kaitstud Saatana eest, kes ajab meid taga nagu „möirgav lõvi“ (1Pt 5:8).
In English