Rõõmusõnum Patmoselt

Avaldatud 11.2.2012, rubriik Päeva sõna

„Tuleta siis meelde, kust sa oled langenud, ja paranda meelt ning tee esimese armastuse tegusid! Muidu ma tulen su juurde ning lükkan su lambijala asemelt, kui sa ei paranda meelt.” (Ilm 2:5)

1995. aastal olin Türgi reisil juhendajaks Andrewsi ülikooli üli-õpilastele. Türgi on riik, mille territooriumil on Ilmutusraamatu kunagiste koguduste asupaigad. Meie giid Murat oli ilmalik türk-lane, kel oli moslemi taust, aga talle pakkus huvi tema riigi kristlik pärand.

Ühel päeval näitasid teeviidad, et läheneme Konya linnale Kesk-Türgis, kus Paulus oma esimeste misjonireiside ajal töötas. Murat rääkis meile, et Konyas elab üle 500 000 inimese, aga vaid kolm või neli neist on kristlased ja ta tunneb neid isiklikult. Kui ta ütles, et Konya on antiiklinna Ikoonioni türgikeelne nimi, mõistsin, et siin linnas õilmitses Pauluse rajatud kristlik kogukond (Ap 13:51–14:6). Saime teada, et Ilmutusraamatu kõik seitse kogudust jagasid sama saatust. Efesos on nüüd Kusadasi, Filadelfia on Alashehir ja mitte kuskil pole kristlasi.

Kui Johannes oma raamatu kirjutas, olid kristlased Väike-Aasias kindlalt juurdunud. Paljud teadlased usuvad, et tol ajal oli Väike-Aasias rohkem kristlasi kui kusagil mujal maailmas. Kuid sajandite vältel need numbrid vähenesid, kuni islam kristluse täiesti välja juuris. Regioonid, kus varakristlik kirik oli kõige tuge-vam (kaasa arvatud Süüria ja Põhja-Aafrika), on nüüd peamiselt islamiusulised. Nagu Jeesus meid selles salmis hoiatab, võib Ta lambijalad oma kohalt ära lükata.

Siiski ei olnud mitte islam see, mis koguduse hävitas. Põhja-Aafrikas nõrgestasid kristlust doktrinaalsed ja rahvuslikud vastu-olud. Lähis-Ida kristlased ei suutnud põimuda sealse kultuuriga, jättes nii ukse avatuks Muhamedi kontekstisidusamale usule. Keskajal otsis Euroopa kiriku juhtkond viise Lähis-Idas kristluse uuendamiseks. Kuid nad mõistsid evangeeliumi vääriti ja valisid viisi (ristisõjad), mis muutsid asjalood veel hullemaks. Kogudus ise oli see, kes kristluse Vahemere idapoolel hävitas.

Selline ajalugu peaks olema meile hoiatuseks. Kohad, kus evan-geelium kord õitses (kaasa arvatud Euroopa, Põhja-Ameerika ja Austraalia), on nüüd allakäiguteel. Ja regioonid, kus paar sajandit tagasi evangeeliumi vaevu tunti (Aafrika ja Aasia), muutuvad jär-jest suurema kiirusega usu keskusteks. Sina ja mina ei tohiks oma osa Jumala plaanis võtta enesestmõistetavalt. Kui me oma mis-siooni hülgame, tõstab Jumal teised seda täitma. Lambijalad võib nende kohalt ära lükata.

Issand, süüta täna uuesti minu missioonileek. Hoia mu lampi põle-mas.
Jaga Facebookis