Mõtted tänaseks
772. aastal eKr lõppes häbistavalt kümne suguharu põhjapoolne kuningriik. Assüürlased viisid suurema osa rahvastikust oma ääretu impeeriumi teistesse piirkondadesse (2. Kuningate 17:6) ja mis sai lõpuks kümnest suguharust, on jäänud lahendamata mõistatuseks. Selle kohta on esitatud palju teooriaid, üks asjasse puutumatum kui teine.
Selgema vastuse võime anda küsimusele, miks kümme suguharu maa pealt kadusid. Kõige ilmsem vastus on, et neid hävitas Assüüria võitlusmasin, mis oli samamoodi hävitanud teisi suhteliselt väikseid rahvaid, ning poliitilisest ja sõjalisest perspektiivist ei olnud neil lihtsalt mingit võimalust iseseisva riigina püsima jääda. See tundub väga veenva vastusena, kuid see ei ole Piiblis antud põhjus. Piiblis ei jäeta meile mingit kahtlust faktis, et oma hukus oli süüdi Iisrael ise: „See sündis sellepärast, et Iisraeli lapsed olid pattu teinud Issanda, oma Jumala vastu … Nad kartsid teisi jumalaid ja käisid nende rahvaste kommete järgi, keda Issand oli ära ajanud Iisraeli laste eest … [Nad] olid teinud kurje asju Issanda vihastamiseks.
… [Nad] jäid kangekaelseiks, nõnda nagu olid olnud nende vanemad, kes ei uskunud Issandasse, oma Jumalasse.“ (2. Kuningate 17:7−14) Jumala kannatlikkus Iisraeliga oli kestnud peaaegu kolm sajandit, kuid lõpuks langes eesriie nende riikliku eksistentsi ees. Nad olid ise oma languse põhjustanud.
Minu palve
Tänan Sind, Issand, et Sa oled kannatlik Jumal! Aita mul siiski mitte Sinu kannatust lõputult proovile panna, vaid otsustada Sind ustavalt teenida!
In English