Mõtted tänaseks
„Ja Issand tõstis Saalomonile vastase, edomlase Hadadi; too oli Edomi kuningasoost.“ (1. Kuningate 11:14) Kuidas tõlgendada sõnu „Issand tõstis vastase“? Pole raske mõista, et Hadadist sai Saalomoni vaenlane. Oli toimunud sõda Edomiga. Kui võitlus lõppes, otsustas Taaveti sõjaväe juht surnud matta. Kuid ta tegi enamat. Ta jäi Edomisse kuueks kuuks, kuni ta „oli hävitanud kogu meessoo“ (salm 16). Hadad oli alles väike, kui ta põgenes koos mõne õukonna teenriga Egiptusesse, kus ta sai vaaraolt varjupaiga. Egiptuse valitseja oli Hadadi vastu lahke, andis talle maad ja lubas tal isegi ühe oma tütrega abielluda. Võiks arvata, et Hadad pidas end õnnelikuks, arvestades seda, kuidas asjad olid tema jaoks kujunenud, ning et ta on rahul ja jätkab vaikset elu Egiptuses. Kuid tema juured olid kusagil mujal ja ta tahtis kätte maksta. Kui Taavet oli surnud ja Saalomon troonile tõusnud, otsustas Hadad kodumaale naasta ja Saalomoniga ükskõik mis moel võidelda.
Jumal „tõstis vastase“. See tähendab, Jumal ei takistanud Hadadil Taaveti järglasele kätte maksta. Meie, inimeste, jaoks on väga keeruline − kui mitte võimatu − määrata, mida Jumal peaks tegema või tegemata jätma. Meie ümber juhtuv halb on tavaliselt meeste ja naiste (sageli valede) otsuste tagajärg. Jumal võib lubada neil tulla, kuid samal ajal kinnitab Ta, et kurjus jääb teatud piiridesse. Aga kunagi pöördub kõik paremaks.
Minu palve
Ma usaldan Sind, Issand, ja tean, et ükskõik mis juhtub, Sina kontrollid kõike.
In English