Ma tänan Jumalat vanemate eest, kelle Ta mulle valis. Kui istun nende haual, on mu süda täis tänu nende jumalakartliku elu eest. Kui mu vanemad pensionile läksid, tulid nad elama minuga samasse osariiki. Pärast ema puhkamaminemist rääkis isa minuga tulevikust, teades, et tema heaolu on minu jaoks väga tähtis. Olin töötanud vaimulikus töös peaaegu viisteist aastat ja ta ütles mulle, et kui mind palutakse tööle teise osariiki ja ma tunnen, et see kutse on Jumalalt, peaksin ma minema, isegi kui see tähendaks tema Californiasse mahajätmist. Ma ei pidanud seda silda kunagi ületama, ometi oli suur õnnistus omada vanemaid, kes pidasid Jumala riiki endast tähtsamaks.
Kui Jeesus kuulutustööd tegi, tuli Ta pere Temaga rääkima. Markus annab vihje nende motiivile: „Ja seda kuuldes tulid ta omaksed [sugulased, pereliikmed] teda kinni võtma, sest räägiti, et ta on arust ära.“ (Markuse 3:21) Jeesuse vennad ja õed ei mõistnud Tema missiooni täielikult, vähemalt mitte alguses. Mõnedest Tema pereliikmetest said hiljem kristliku kogukonna mõjukad juhid. Kui Tema ema ja vennad jõudsid sinna, kus Ta kõneles, siis „keegi ütles talle: „Vaata, su ema ja su vennad seisavad väljas ja tahavad sinuga rääkida!“ Tema aga kostis teate toojale: „Kes on mu ema ja kes on mu vennad?““ (Matteuse 12:47, 48) Kui kummaline küsimus, eriti sellepärast, et Tema pereliikmed seisid väljas! Jeesus ei öelnud oma perest lahti, Ta väljendas oma prioriteete. Jeesus sirutas käe jüngrite poole ja selgitas, et need, kes täidavad Tema Isa tahet, on Tema tegelikud pereliikmed (salmid 49, 50). Isegi kõige lähedasemad inimsuhted ei ole tähtsamad kui kuningriigi missioon. Kui sul on sugulased, kes ei mõista sinu kutsumust ja eesmärki, ole julge, sest kui sinust saab Jeesuse järelkäija, saab sinust Tema maapealse perekonna liige. Sul on vennad ja õed ning Tema Isa on sinu Isa.
Minu vastus:
In English