Mu abikaasa avas rahakoti, et krediitkaart välja võtta, kuid seda polnud seal. Otsisime igalt poolt, kuid ei leidnud. Palvetasime sellepärast ja üritasime käidud sammud uuesti läbi käia. Ja siis sain telefonikõne. See oli meie elamurajooni sekretärilt. Keegi oli leidnud tema kaardi ühelt meie matkarajalt ja selle kontorisse toonud. Olime väga tänulikud! See oli Jumalalt nii kiire ja kohene vastus! Meil polnud isegi aega, et sellepärast muretsema hakata!
Kas poleks tore, kui kõik meie palved saaksid sellise vastuse? Kuid me kõik teame, et meie inimlikust perspektiivist ei ole asjad alati nii. Võib-olla tunned sarnaselt minuga, et oled kinni esimese osa „iga paluja“ ja teise osa „saab“ vahel. Kreekakeelsete tegusõnade vorm „palub … otsib … koputab“ viitab jätkuvale ja pidevale tegevusele (Matteuse 7:8). Veelgi enam, siin on kaks olevikuvormis tõotust: „saab“ ja „leiab“. Võime mõelda: olen pidevalt palunud, aga ei ole saanud! Kas ma ikka kuulun „igaühe“ hulka? Neli salmis 11 rõhutatud elementi annavad meile kasulikku infot: „Kui nüüd teie, kes olete kurjad [patused], oskate anda häid ande oma lastele (vt salmid 9, 10), kui palju enam teie Isa, kes on taevas, annab head neile, kes teda paluvad!“ (salm 11) Seega: 1. kuigi me anname oma lastele häid ande, oleme me patused, meil ei ole alati taevast perspektiivi.
2. Jumal ei ole kauge jumalust, Ta on meie taevane Isa, kes vastab meile, kes oleme Tema lapsed. 3. Ta annab head oma lastele, kuid alati me ei tea või ei mõista, mis on meie jaoks hea. 4. Ta annab head neile, kes Teda paluvad! Ta kuuleb meie kestvaid palveid ning annab meile alati vastuse, mis on meie jaoks hea.
Kui oluline on meeles pidada, et see on sama Isa, kes andis oma Poja meie päästevajaduse pärast, et igaüks, kes Temasse usub, võiks saada igavese elu! Ülistagem Jumalat Tema suurima lunastuseanni eest ja kõige hea eest, mida Ta meile annab ja mida me alati ei mõista.
Minu vastus:
In English