Taevasse saab tutvuse kaudu

Ühel hommikul ärkasin väga vara. Imestades, et uni on läinud, haarasin Piibli järele ja hakkasin lugema: „Mina, Johannes... kuulsin enese taga valju häält... (Ilm 1:9–18). Seda teksti lugedes tundus kõik nii reaalne, nagu oleksin mina Johannese asemel – nagu oleks Jeesus rääkinud minuga. Tegelikult ma tean, et Ta rääkiski.

Need, kellel on olnud eesõigus elada nõukogude ajal, teavad, kuidas siis asju aeti: tutvuste kaudu. Kui kuskil oli mõni tuttav ees, oli võimalus saada paremaid kohti, asju jms. See, mis muidu oli defitsiit, tuli siis kergesti kätte, kuna käsi oli sees.

Ega praeguselgi ajal palju teisiti ole. Tutvus määrab paljugi. Taevasse saab ka tutvuse kaudu. Jeesus ütleb: „Mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu” (Jh 14:6).

Howard Kushner, kes teenis viis aastat sõjaväearstina Vietnamis, kirjutab ühest meremehest, kes vaevles Viet Kongi vangilaagris kaks aastat, kuna laagriülem oli lubanud ta vabastada sel juhul, kui ta teeb koostööd. Kuna seda oli öeldud ka teistele enne teda, sai meremees julgust ja hakkas väga eeskujulikuks vangiks. Saanud aga teada, et talle valetati, kaotas ta entusiasmi ja lõpuks käis ringi nagu surnu. Mees keeldus töötamast ja söömast ning lamas kogu päeva oma asemel pöialt lutsides. Mõne nädala pärast ta suri. See mees koges pettumust, kuna ei teadnud, kellega tal tegemist oli.

Jeruusalemmas Idamüüri ääres on mõlemad Kidroni oru nõlvad tihedalt haudu täis. Moslemid on valmis kõigeks, et omandada hauaplatsike Jeruusalemma idamüüri-äärsel nõlval, otse Kuldvärava kõrval. Miks? Sest nad usuvad, et Jeesus tuleb Kuldväravast ja nad tahavad Talle olla võimalikult lähedal, kui Ta nad üles äratab. Ka judaistid usuvad, et Messias tuleb sellest samast väravast. Kuna aga värava ümbrus on moslemite püha maa, siis ei jää juutidel muud üle kui hankida endale koht Õlimäe nõlval. Nii saavad nad olla teiselpool orgu Kuldvärava vastas ning võivad vaadata Messiale otse näkku, kui Ta tuleb. Kas ka neile saab osaks pettumus?

Meie, adventistid, laulame: „Meil on see lootus hinges põlemas, lootus, et Jeesus tuleb taas!” Kas oleme kindlad, et meile ei saa osaks pettumus? Kas me tunneme Jeesust isikliku Päästjana? Kui võitleme igal hommikul välja aja, mil lugeda Pühakirja ja suhelda oma Lunastajaga, saame osaks armastust, rõõmu, rahu, pikka meelt, kannatlikkust, lahkust, headust, ustavust, tasadust ja enesevalitsust. Kõike seda saame tänu sellele, et tunneme isandate Issandat isiklikult nagu oma parimat sõpra. Siis võime öelda koos Iiobiga: „Ma tean, et mu Lunastaja elab ja tema jääb viimsena põrmu peale seisma” (19:25).

Ergo Naab