Siin tutvustavad evangeeliumid esimest korda Kristuse peamist vastast headuse ja kurjuse vahelises võitluses. Matteus nimetab teda esimeses salmis kuradiks, kolmandas salmis kiusajaks ja kümnendas Saatanaks (vaenlaseks), mis on pärast pattulangemist talle kohane nimi. Enne 4. peatükki on kurat olnud tegev kulisside taga, nagu näiteks Heroodese juures, kuid nüüd tuleb ta avalikkuse ette ja eesliinile.
Siin tuleb tunnistada, et ei Jumal ega Püha Vaim olnud kiusatuses aktiivne osapool. Matteus on sõnade valikul üsna ettevaatlik: „Siis viis Vaim Jeesuse kõrbesse kuradi kiusata.“ Jaakobus õpetab selgelt, et Jumal ei kiusa kedagi (Jk 1:13). Ent Jumal lubab oma järelkäijatel sattuda kiusatusse, et nende iseloomu tugevdada ja arendada. Seetõttu ei peaks me tundma, et me pole Jumalaga kooskõlas, kui leiame end keerulisest olukorrast. Kristuse kiusatused tulid ju kohe pärast Tema vaimulikku kõrgpunkti ristimisel. Jumala järelkäijad ei ole maailma survest vabad, kuid neile antakse jõudu sellele vastuseismiseks (1Kr 10:13). Samamoodi oli ka Jeesusega. Ta seisis silmitsi teiste inimeste puhul tavaliste kiusatustega. Ometi saavutas Ta võidu (Hb 4:15).
Kristuse kiusatuste puhul näeme kiusatuse põhiolemust. Varem täheldasime, et lihakssaanud Kristus oli maa peale tulles „loobunud iseenese olust“ (Fl 2:5−8). See tähendab, Ta andis vabatahtlikult ära taevased omadused ning alistus elutingimustele, milles oleme meie. Maa peal elas Jumala Poeg sõltuvana Jumal Isast nagu meiegi (Jh 5:19, 30; 8:28; 14:10). Ta sai tõepoolest üheks meie hulgast.
Pane tähele, et Tema enesest loobumine oli vabatahtlik. Keegi ei sundinud Teda inimeseks saama. Ta valis selle ise. Kristuse kiusatuste kese ja jõud oli Tema vabatahtlikus enesest loobumises. Kui vaenlane oleks suutnud sundida Jeesust ühe korra enesest loobumisest taganema ja oma „varjatud“ väge kasutama, oleks sõda olnud läbi ja Saatan võitnud. Ellen White märgib, et „Tema jaoks oli inimkonna tasemel püsimine sama raske, kui inimestel oma rikutud olemuse madalalt tasemelt kõrgemale tõusmine ja jumalikust loomusest osasaamine“ (Review and Herald, 1. aprill 1875).
Kristuse kiusatustes on ka meie omade keskpunkt. Minu igapäevase isikliku kiusatuse olemus on katkestada Jumala usaldamine ja muutuda enesekindlaks, saada oma elu jumalaks.
In English