Rõõmusõnum Patmoselt

Avaldatud 9.2.2012, rubriik Päeva sõna

„Kuid mul on sinu vastu, et sa oled oma esimese armastuse maha jätnud.” (Ilm 2:4)

Efesose kogudus on üldiselt Jeesusele ustav, kuid sel on prob-leem. See on maha jätnud oma esimese armastuse ja teinud seega esimese sammu allakäigutrepil. Peale Jeesuse ei tunnistanud seda keegi. Efesos ise ei tajunud toimuvat, vähemalt mitte enne Ilmu-tusraamatu saabumist. Esimesed vaimuliku taganemise sammud on tavaliselt väga vaiksed.

Olin kord Lõuna-Aafrikas Krugeri rahvuspargis. Inimesed saa-vad sõita teedel, kus tavaliselt kõnnivad lõvid, kaelkirjakud, ele-vandid ja teised loomad. Võiks öelda, et Krugeris elavad loomad vabaduses ja inimesed on piiratud neljarattaliste puuridega (auto-dega)! Külalised peavad ööbima tarandikku suletud „puhkelaagris” nende enda turvalisuse nimel.

Ühel õhtul olime umbes 30 kilomeetri kaugusel järgmisest laagripaigast. Pidime kella kuueks turvaliselt kohale jõudma. Oli-me sel hetkel jäänud seisma kohas, kus keegi oli viimase poole tunni sees näinud leopardi. Kui leopard tagasi ei tulnud, otsusta-sime laagrisse minna. Kui ma parkimiskohast välja sõitsin, juhtisin auto üle väikeste põõsaste. Auto alt kostis vali mütsatus, valjem kui väike põõsas teha võiks, kuid kõik näis olevat korras ja ma sõitsin edasi.

Mõne hetke pärast märkasin, et akunäidik olid 16 pealt 14 pea-le langenud (ärge küsige, mida need numbrid tähendavad). Auto omanik arvas, et generaator ei lae enam akut. Kuna meie aeg mootori väljasuremiseni oli piiratud, otsustasime vee juures enam mitte peatuda ja otse laagrisse sõita. Mõte Aafrika metsikus looduses öösel end trossiga vedada lasta ei olnud eriti rõõmustav.

Kas sa mäletad aega, kui sinu kütusenäidik vajus allapoole ja silmapiiril ei olnud ühtegi bensiinijaama? Siis sa mõistad osakest sellest murest, mis meid vaevas, kui akunäidik vajus 14 pealt 12 peale ja sealt 10 peale. Kui see jõudis 8-ni, paistis silmapiiril laagri aed. Kui me sissepääsule lähenesime, hakkas mootor tõrkuma. Ma sõitsin käikude abil, püüdes hoida rattaid liikumas. Mootor kõhk-les ikka veel ja 30 meetri kaugusel väravast suri lõpuks välja. Me veeresime vaikiva mootoriga autoga väravast sisse ja jäime seisma täpselt sissesõidu bensiinijaama juures. Meie tänulikkus Jumalale oli piiritu!

Seda, millal auto katki läheb, on lihtne tuvastada, aga kuidas on meie vaimuliku eluga? Tarbijaühiskonna lihtsas mugavuses on kerge mõelda, et vaimulikult on kõik korras, kui tegelikult on meie vaimulikud akud juba mõnda aega tagasi tühjaks jooksnud. Jeesuse sõnad kõlavad meilegi suure väega: „Sa oled maha jätnud oma esimese armastuse.”

Issand, ära hoia tagasi. Ma pean teadma tõde enda kohta ja saama lunastuse, mida ainult Sina saad anda.
Jaga Facebookis