Minu emapoolsed vanavanemad elasid suures talumajas, kus mul meeldis neil külas käia. See asus teises riigis, nii et läksin sinna suvevaheajaks. Peagi avastasin, et seal elas veel noori inimesi ja suuremaks saades mõistsin, et need noored olid kasulapsed – mõnel olid õpiraskused, teistel keeruline lastetuba ja kõik nad vajasid elamiseks hoolitsevat paika. Nad leidsid turvalise kodu minu vanavanemate juures ja mõni neist sai neile kuni täiskasvanueani nagu oma lapseks. Me kõik vajame turvalist paika, kodu, kuhu kuuluda.
Johannes teatab, et Jumala Sõna oli aktiivne mõjur, mille kaudu kõik loodi (Johannese 1:3). Tema ise oli Elu (salm 4), Ta lihtsalt ei andnud elu, vaid Ta oli Elu. Loomise järjekorda aluseks võttes räägib Johannes valgusest; ta ütleb, et Sõna oli elu ja elust sai „inimeste valgus“ (salm 4). Kui Valgus ilmus, siis pimedus ei mõistnud seda (salm 5). Jumalal oli plaanis oma loodu lunastada ja lunastuslugu algab algusest. Johannes jätkab, öeldes, et Jeesus oli „tõeline valgus, mis valgustab iga inimest“ (Johannese 1:9). Igal inimesel on mingil tasandil võimalus Valgus vastu võtta või hüljata. Siis saame teada, et kui valgus tuli oma koju, siis need, kes olid kodus, ei võtnud Teda vastu! Kui kurb! Kodu peaks olema sinu oma koht, kus kõik teavad su nime. Sõna, Eluandja ja Valgustaja „oli maailmas, ja maailm on tekkinud tema läbi, ja maailm ei tundnud teda ära. Ta tuli omade keskele, ent omad ei võtnud teda vastu“ (salmid 10, 11). See on halb, aga on ka hea sõnum. Mõned võtsid Valguse vastu. Ja neile, kes Temasse uskudes Ta vastu võtsid, andis ta kingutuseks uue seisuse − Jumala lapsed. Neile, kes Temasse usuvad, on antud see õigus (salmid 12, 13). Kas sinu oma pere, sinu oma kodu, on su kunagi hüljanud? Jumal kutsub sind ühinema taevase perekonnaga. Keegi ei saa sind Tema juurest ära võtta. Sinust saab laps, Jumala tahtest sündinu. Sul on kodu. Ja su Isa teab su nime.
Minu vastus:
In English