Mul on väike palvekarp, mis on minu jaoks väga eriline, sest tegin selle oma ema joaks, kui ta vähiga võitles. Kirjutasin karbi siseküljele sõnad salmist Jesaja 41:10. Mäletan suure õrnuse ja imetlusega, kuidas mu ema kirjutas oma palve soovid väikeste paberite peale ja pani need karpi, kui tema päevad olid rasked. Jumal oli ustav ja andis talle jõu, rahu, kindlustunde ja isegi huumorimeele kuni lõpuni. Nüüd, kui kasutan ise sama karpi, olen hämmastunud mitmekesistest ja ootamatutest moodustest, kuidas Jumal mu palvetele vastab, tavaliselt mõõtmatult rohkem sellest, mida ma küsin või ette kujutan!
Kui saaksime Sakariaselt küsida, oleks tal kindlasti palju öelda üllatavate mooduste kohta, kuidas Jumal palvetele vastab. Tema naine Eliisabet oli viljatu; ilmselt olid nad kümneid aastaid poega palunud. Nüüd olid nad eakad, Sakarias oli liisuga valitud templisse sisenema ja viirukit põletama (Luuka 1:9). See oli suur au, mida kõik preestrid ihkasid. Inimesed jäid välja palvetama sel ajal, kui tema sisenes templisse. Kui ilmus ingel Gabriel (vt salm 19), oli Sakarias nii ärevil, et tal jäi kahe silma vahele fakt, et ingel seisis altarist paremal pool (vt salm 11), mis tähendas, et taevane käskjalg tõi hea sõnumi. Siis ütles ingel talle: „Ära karda, Sakarias, sest su anumist on kuuldud ja su naine Eliisabet toob sulle ilmale poja.“ (salm 13) Kas pole tore teada, et meie anumist on kuuldud? Aga missugust anumist oli kuuldud? Missugusele anumisele ingel viitas? Oleks arvanud, et Sakarias oli juba ammu enne seda päeva lõpetanud poja pärast palumise. Ilmselgelt olid Iisraeli rahvas ja neid esindav preester palunud Iisraeli lunastuse pärast. Jäta Jumalale vastamiseks mõlemad palved korraga: üks eluaegne (nende palve lapse pärast) ja teine sajanditepikkune (läheneva Messia pärast)! Jah, Sakariase pojast pidi saama Messia eelkäija! Usaldagem Jumala vaatepunkti ja Tema üllatavaid vastuseid meie palvetele. Ta teeb palju enam, kui ette kujutame, ja Tema meeles mõlgub alati meie lunastus!
Minu vastus:
In English