Mõtted tänaseks
Abielu Moosese ja midjanlanna Sippora vahel ei olnud alati rahulikul veel seilamine. Pikka aega ei elanud Sippora ja lapsed koos Moosesega, vaid jäid Moosese äia Jitro koju. Kultuurilisi ja religioosseid erinevusi ei saa alati kergelt võita. Seda järeldame mõnest märkimisväärsest tekstist 2. Moosese raamatu 4. peatükis. Loeme, et kui Mooses naasis koos perega Egiptusesse (kuhu Jumal oli käskinud Moosesel minna vaarao juurde sõnumiga Jumalat), tuli Jumal temale vastu ja „püüdis teda surmata“ (salm 24) Kas see oli sarnane kogemusega, mille Jaakob oli läbi teinud Jabboki koolme lähedal? Või oli Moosest tabanud äge ja väga tõsine haigus?
Sippora järeldas, et Issand on vihane, ning arvas, et teab põhjust. Nende vanim poeg oli ümber lõigatud, kuid noorim seni veel mitte. Kas Sippora oli ehk arvanud, et ümberlõikamine ei ole oluline? Kas ta tegi esimesed sammud oma noorima poja (hilinenud) ümberlõikamiseks, kui nägi et tema, ta mehe ja laste elu oli ohus? Selge on see, et ta ilmutas rituaali suhtes vähe vaimustust, kuid lootis, et see aitab kriisi lahendada. Ja tõepoolest, kriis möödus: „Siis see [Issand] jättis tema [Moosese] rahule.“ (salm 26) Jumal võttis oma halastuses vastu selle, mida Sippora tegi, kuigi seda tehti palju hiljem, kui Jumal oli käskinud. Tema jaoks oli oluline, et Tema rahvas meenutaks pidevalt oma erilist kutsumist.
Minu palve
Issand, Sa soovid, et me ei unustaks kunagi, et kuulume Sinu rahva hulka. Aita meil näidata seda oma eluviisiga!
In English