Mõtted tänaseks
Sakarja raamatust leiame peamiselt sõnumid, mis on adresseeritud Joosuale ja Serubbaabelile, kahele olulisele juhile Jeruusalemma ja templi ülesehitamise ajal pärast seda, kui juutide rühmad olid Babülooniast tagasi tulnud. Piibli selle prohvetliku sisu järgi on väga selge, et aeg oli tormiline. Soovitatav on maksimaalse mõju jaoks lugeda läbi kõik selle raamatu neliteist peatükki korraga. Need, kes on uurinud Ilmutusraamatut, teavad, et Johannes on paljud nägemuste sõnumite kujundid Sakarjalt laenanud. Sakarja raamatut lugedes avastame palju üksikasju, mis viitavad tulevasele Messiale, kelle tunneme ära Jeesuses Kristuses.
Sakarja nägemuste kirjeldust lugedes ja taaslugedes avaldab mulle eriliselt muljet see täielik erinevus Jumala arvamuse vahel neist, kes tahavad teda teenida, ja kõigist neist, kes teevad teise valiku. Prohvet ei oleks saanud kasutada enam rabavamaid sõnu, kui leiame Sakarja 1:14, 15: „Nõnda ütleb vägede Issand: … Ma olen väga vihastanud muretute paganate peale, kes, kui ma olin vähem vihane, aitasid õnnetusele kaasa.“ Kuid kontrastiks ütleb Ta ka: „Mu püha viha Jeruusalemma ja Siioni pärast on suur.“ Iisraeli rahvas valmistas Jumalale palju kordi pettumust, kuid Jumal ei anna alla. Prohvet kinnitab oma kaasaegsetele ja meile sajandeid hiljem: „Nõnda ütleb vägede Issand: Minu linnad voolavad taas jõukusest üle ja Issand trööstib taas Siionit ning valib taas Jeruusalemma!“ (salm 17)
Minu palve
Tänan Sind, kõigeväeline Jumal, et Sinul on minu pärast „püha viha“!
Hea on seda teada.