Õppides organisatsioonikäitumist puutusin kokku organisatsiooni psühholoogias kasutatava mõistega reifikatsioon. See sõna tähendab abstraktse väärtuse/tähenduse lisamist esemele, mis muidu ei pruugi eriti palju väärt olla. Kui muutuste teostamiseks palgatakse organisatsiooniväline konsultant, siis enne teatud esemete, nagu näiteks pildid ja kujunduselemendid, äraviskamist tuleb kõigepealt selgeks teha, kas neil võib inimeste jaoks olla eriline tähendus või sentimentaalne väärtus. Teisisõnu, konsultant peab võtma arvesse selle eseme reifikatsiooni ja selle säilitama.
Elus on palju asju, mis ületavad oma matemaatilist või rahalist väärtust, nagu näiteks fotod, meened jm. Kui jutt on inimestest ja loomadest, siis need on lihtsalt asendamatud. Jeesus rääkis tähendamissõna kadunud lambast vaimulikele juhtidele, kes kurtsid, et Jeesus sööb koos patustega (Luuka 15:1−7). Sarnane tähendamissõna on Matteuse 18:12−14, kuid seal on taustaks taevariigi kogukonnast eemale läinu ennistamine. Luuka taust selle tähendamissõna jaoks on taeva innukus kadunu otsimisel ja rõõm leidmisel. „Missugune inimene teie seast, kui tal on sada lammast ja ta ühe neist kaotab, ei jäta neid üheksatkümmend üheksat kõrbe ega lähe kadunule järele, kuni ta tema leiab? (Luuka 15:4) Tähendamissõna on üks pikk küsimus, mis kõlab umbes nii: „Kes teie seast ei teeks samamoodi?“ Kui sul on viis last ja üks läheb kaduma, kas võtaksid siis kalkulaatori ja ütleksid: „Pole hullu, kaheksakümmend protsenti on alles“? Muidugi mitte! Sa otsiksid innukalt, kuni ta on leitud. Tähendamissõna mõte ei ole välja uurida, kes hoolitses üheksakümne üheksa eest sel ajal, kui karjane ära oli, vaid mõista, millise väärtuse omistab Karjane igale oma lambale. Tema antud ühe lamba väärtus on sada protsenti, sest nii palju tähendab ta Karjasele. Sinu väärtus taeva silmis on piiritu ja ääretu. Kui sa oleksid ainus, kes kaduma läheb, oleks Jeesus surnud ainult sinu eest. Sa oled Tema jaoks liiga tähtis. Ta ei loobu sinu otsimisest!
Minu vastus:
In English