Eelarvamus ja vahetegemine on eksisteerinud läbi kogu ajaloo. Isegi esimese sajandi kogudus oli nende probleemidega hädas. Kui kristlik kogudus kasvas, tekkis rassist tingitud rahulolematus: „Aga neil päevil, kui jüngrite arv kasvas, hakkasid kreekakeelsed juudid nurisema heebrea keelt kõnelevate vastu, et igapäevases abiandmises [diakonia] jäetakse nende lesed kahe silma vahele.“ (Apostlite teod 6:1) Võttes arvesse, et kaebus tuli kreeka keelt kõnelevatelt juutidelt, määrasid kaksteist jüngrit arusaavalt teenimistöösse seitse kreekapärase nimega meest (salmid 2−6).
Jeesuse ajal oli suur vaen juutide ja samaarlaste vahel. See põhines mitmel sündmusel, kaasa arvatud religioossed erinevused Assüüria/Babüloonia vangipõlve ajal, samuti konkureeriva samaarlaste templi ehitamine Gerisimi mäele ja selle hilisem hävitamine. Lisaks neile minevikusündmustele pidasid juudid samaarlasi rituaalselt ebapuhtaks, mis tähendas, et nad ei kasutanud ka jooginõud, mida oli kasutanud samaarlane ja tagatipuks veel naisterahvas. Kui Samaaria naine tuli kaevule vett võtma, lõhkus Jeesus kõik need barjäärid, rääkides naisega, paludes talt teenet ja vihjates, et Ta jooks ükskõik missugusest veekruusist või nõust, mille naine ulataks: „Anna mulle juua!“ (salm 7) Naine tõstatab teema; äkki Jeesus on reeglid unustanud. Kas oled kunagi tundnud valu, mida põhjustab teisejärguliseks kodanikuks pidamine rassi sotsiaalmajandusliku seisu, aktsendi, nahavärvuse, soo, vanuse või muu alusel? „Siis Samaaria naine ütles talle: „Kuidas! Sina, kes oled juut, küsid juua minult, Samaaria naiselt?““ Johannes lisab selgituse: „Juudid väldivad ju iga kokkupuudet samaarlastega.“ (Johannese 4:9) Kuid Jeesus isegi ei vastanud naise vastuväidetele. Selle asemel pakkus Ta naisele kingitust; Ta ütles: küsi minult elavat vett (vt salm 10). Parim moodus eelarvamuse barjääride lõhkumiseks on kohelda teisi taevase erapooletuse põhimõttel, mida kehastas Jeesus ise.
Minu vastus:
In English