Kõik imed, mille Jumal on oma rahva heaks teinud, on teostatud kõige lihtsamate vahenditega. Kui Jumala rahvas on Temale täielikult pühendunud, kasutab Ta neid, et viia edasi oma tööd maa peal. Kuid me peame meeles pidama, et ükskõik kui edukad me ka poleks, au ja austus kuulub Jumalale, sest kõik oskused ja võimed on Tema and.
Jumal paneb tõsiselt proovile nende usu ja julguse, kellele Ta on usaldanud oma töös kohustused. Välimus võib sageli olla heidutav. Kuigi Jumal on korduvalt oma abi tõotusi andnud, lööb usk peaaegu vankuma. Meie kindel lootus peab olema „nii ütleb Issand“; see ei tohi sõltuda inimeste loogikast ega näilisest võimatusest.
Gideoni ja tema armee kogemus pidi andma lihtsuse ja usu õppetunni. Juht, kelle Jumal oli valinud, ei olnud Iisraelis silmatorkaval positsioonil. Ta ei olnud ülem, leviit ega preester. Ta pidas ennast oma isamajas vähimaks. Inimlik tarkus ei oleks teda valinud, kuid Jumal nägi Gideonis ausat ja moraalselt julget meest. Ta ei usaldanud ennast ning oli valmis Jumala õpetusi kuulama ja Tema eesmärke ellu viima.
Jumal ei sõltu kõrge positsiooni, silmapaistva intellekti või avarate teadmistega inimestest. Sellised inimesed on sageli uhked ja enesega rahulolevad. Nad peavad end pädevaks plaane välja mõtlema ja teostama ilma Jumala nõuandeta. Nad lahutavad end Tõelisest Viinapuust ning seepärast jäävad nad viljatuks ja kuivavad ära nagu närbunud oksad.
Jumal jätab kiitlevad inimesed varju. Ta annab edu kõige nõrgematele püüdlustele, kõige vähemtõotavamatele meetoditele, kui need on Jumala poolt määratud ja neisse suhtutakse alandlikult ja usaldusega. − The Signs of the Times, 30. juuni 1881.
In English