Jumala armutöö

Avaldatud 8.8.2011, rubriik Päeva sõna

„Kui keegi teie seast on haige, siis ta kutsugu enese juurde koguduse vanemad ja need palvetagu tema kohal ja võidku teda õliga Issanda nimel” (Jk 5:14).

Olin sõitmas tööülesannete täitmisele linnast väljapoole, kui nägin teeveerel kodu poole kõndimas üht koguduseliiget. See noor naine oli koos abikaasaga aktiivselt koguduse töös tegev ja alati valdavalt rõõmsameelne kolme väikese poisi ema. Seekord torkas juba selja tagant silma tema äärmiselt norgus olek. Peatasin auto – meil oli pealegi natuke maad ühist teed. Ta ei saanudki loomulikult peita südames valitsevat suurt muret, kurbust ja segadust.

Ta oli just käinud arsti juures, kuna oli viimasel ajal tundnud, et midagi on tervisega päris korrast ära. Arst oli avastanud temas kasvaja ja ühtlasi selgus, et ta on taas lapseootel. Öelnud, et esmalt tuleb kõrvaldada loode ja seejärel vaadata, kuis õnnestub selle võõrkehaga toime saada. Selle noore kristlase jaoks oli loomulikult mõtegi abordist ääretult loomuvastane. Aga meedik ju soovib aidata. Kui ei õnnestu kõrvaldada kasvajat, ei hukku ainult see, kelle elu alles alguses, vaid emata jääb veel kolm väikest. Kohutav seis!

Issand andis mulle meenutada talle seda Pühakirja teksti. Enne järgmist kokkulepitud arstivisiiti kogunesimegi selle paari ja kogudusevanematega, et toimida Issanda Sõna kohaselt. Pärast palvet küsis õde aga natuke ujedalt: „Aga mida ma nüüd arstile ütlen?” Tean paraku mõningaid juhtumeid, mil inimesed on keeldunud arstiabist, kuna nad on palvetanud (nagu ei saaks Jumal kasutada vastava väljaõppe saanud inimest). Siin aga on küsimus elu hinnas, mida meedik on valmis suurema kaotuse huvides ohvriks tooma.

Ütlesin, et arstile võiks öelda – ootame pisut. Seda, et selguks Taevaisa vastus. Mõistsin, et ei ole muidugi abivajajana kerge dikteerida oma tingimusi. Selgus aga, et Issand kandis hoolt ka selle eest. Arst lausus visiidil ise need sõnad – „ootaksime pisut sellega” ja kutsus kordusvisiidile. Järgmisel ja järgmistel läbivaatustel imestas aga aina, et kes kasvama peab, see kasvab, ja mis kahanema peab, see kahaneb.

See Jumala armutöö meenub alati, kui seda noort inimest näen. Tänapäeval tunnevad poisid rõõmu veel väikesest õeraasust.

Rein Käsk
Jaga Facebookis