Ühe vana laulu sõnad on: „Issand, nii raske on olla alandlik, kui oled igas mõttes täiuslik!“ Üsna tobe, eks? Tundub nii, kuni keegi selle järgi tegutsema hakkab. Siis ei ole see enam tobe, vaid traagiline.
Teine võimalus alandlikkusega valesti minna on selle üle uhkeks muutuda. Viga! Seda nimetatakse eneseõiguseks. Jeesus näitab seda oma teises loos, Luuka 18:9−14. Jeesus ütles, et kaks meest läks templisse palvetama.
Kujuta ette variseri – astub uhkeldava sammuga, ees kangesti püha nägu, paneb käed kokku või tõstab taeva poole, vaatab ringi, kas teda ikka kindlasti tähele pannakse ning palvetab madalal, võltsalandlikul toonil: „Oh Jumal, ma tänan sind, et mina ei ole niisugune nagu muud inimesed: röövijad, ülekohtused, abielurikkujad, ega ka niisugune nagu see tölner. Mina paastun kaks korda nädalas, annan kümnist kõigest, mis ma saan.“ (salmid 11, 12)
Kas sa ei tahaks öelda: „Kus tuli nüüd alles tähtis nina välja!“?
Kuid alandlikkus hindab ennast vääriliselt. Mäletad seda pilku, mille ma sellele kodutule saatsin? Mäletad, mida ma oma parimale sõbrale täieliku saladuskatte all ütlesin? Oh Issand, aita, et ma ei oleks selle variseri moodi! Anna andeks, kui ma olen!
Maksukoguja seevastu ei söandanud isegi nägu pihkude vahelt tõsta. Ta teadis, et on patune. Aga ta ei teadnud, et Jeesus kuuleb tema palvet. „Oh Jumal,“ sosistas ta, ilmselt pisarais, „ole mulle patusele armuline!“
Kui paned Jumala esikohale iga hetk, igas oma elu asjas, siis ei ole eneseõigusele ruumi. Üks kõige õpetlikumaid asju selles tähendamissõnas on see, kellele Jeesus seda rääkis. „Mõnedele aga, kes olid enestele kindlad, et nemad on õiged, ja panid teisi eimillekski.“ (salm 9)
Alandlik inimene, kes õpib panema Jumala esikohale, isegi ei mõtle enesega rahulolevalt ega vaata teistele ülalt alla. See inimene peab meeles, et üks käsk on armasta, ning ta soovib teisteni jõuda ja neile kinnitada: „Jumal andestab. Ära muretse! Sa ei suudaks uskuda, mida Ta on mulle andestanud ja mida minus muutnud! Ta teeb sinu jaoks sama, ma luban.“
Ingliskeelses piiblitõlkes The Message lõpetab Jeesus loo nii: „Kui sa kõnnid ringi, nina püsti, siis lõpetad ninali maas, aga kui oled rahul sellega, et oled lihtsalt sina ise, siis saab sinust rohkem kui sina ise.“
See on suurepärane tõotus.
Alandlike Õpetaja, õpeta mind! Võta ära uhkus ja enesega rahulolu ning iga eneseõiguse kübemeke! Näita mulle minu tõelist mina – mis ei ole Sinuga võrreldes mitte midagi − ja näita mulle minu tõelist väärtust Sinu jaoks – väärt kõike, isegi Sinu elu! Tänan Sind!
In English