Grupp misjonäre, kes tegutses Hiinas, jõudis kord ühte väikesesse külakesse üsna maa südames, kuhu, nad arvasid, ei olnud evangeelium kunagi jõudnud. Nad küsisid kohalikelt elanikelt: “Kas te olete kunagi kuulnud Jeesusest Kristusest?” Jeesust kirjeldades rääkisid nad Tema armastusest, kaastundlikust meelest ja lahkusest, Tema väsimatust tööst teiste inimeste heaks ja kuidas kõik Teda armastasid ja kui väga Tema neid armastas.
“Oo jaa,” vastasid talupojad seepeale, “muidugi oleme temast kuulnud. Me tunneme teda hästi. Ta elas just siin, meie külas.”
“Ei elanud,” selgitasid misjonärid, “Ta elas kaugel, hoopis teisel maal, palju aega tagasi.”
“Ei, ei. Ta elas siin. Me võime teile isegi tema hauda näidata. Tulge kaasa.”
Te võite ette kujutada, kui jahmatanud olid need misjonärid kuuldes, et inimesed Hiina südames olid kindlad, et nad tunnevad Jeesust ja et Ta oli maetud nende külla. Misjonärid järgnesid kohalikele elanikele nende matmispaika. Seal nägid nad hauakivi, millele oli kirjutatud ühe misjonäri nimi, kes oli selles külas kunagi elanud ja surnud– Kristuse tõeline järgija.
Paljud inimesed on leidnud Jeesuse läbi Jumala laste imelise elu. Tõelise kristlase elu on kristliku usu suurimaks tõendiks ja tõestuseks. Me ei võida inimesi Kristusele rääkides üht, aga tehes teist. Meie elustiil räägib valjemini kui meie sõnad.
“Issand on sulle igaveseks valguseks,” ja kuna Ta seda on, siis võid sa “tõusta ja paista.” Sa peegeldad valgust, sest oled ühenduses Temaga ja Issanda “auhiilgus” või iseloom “koidab su kohal”.
Kui Adoniram Judson oli misjonireisil läbi Kareni džunglikülade Põhja-Burmas, kutsusid inimesed teda “Jeesuse Kristuse meheks”. Kas sa tahaksid, et ka sind nii kutsutaks? Kas see poleks imeline? Minu jaoks küll. Otsigem täna sellist kogemust – olla Jeesus Kristuse esindaja.
H. M. S. Richards, Jr
In English