Rõõmusõnum Patmoselt

Avaldatud 8.1.2012, rubriik Päeva sõna

„Õnnis on see, kes loeb, ning need, kes kuulavad neid ennustuse sõnu ja hoiavad tallel, mis sellesse on kirjutatud, sest aeg on lähedal.” (Ilm 1:3)

Siin on kirjas, et „õnnis on see, kes loeb, ja need, kes kuula-vad”. Mida see tähendab? Miks üks inimene loeb ja paljud kuula-vad? Sest Uue Testamendi ajal oli raamatuid vähe ja nende valmis-tamine oli väga kallis, paljud said raamatust osa vaid siis, kui keegi neile ette luges. Ilmutusraamatut pidi koguduses loetama. See ei pidanud olema kirjutatud individuaalseks uurimiseks, vaid pigem kuulamiseks rühmale inimestele. Ilmutusraamatu avalikku luge-mist saadab eriline õnnistus.

1995. aastal oli mul eesõigus juhendada käiku Türki, Ilmutus-raamatu seitsme koguduse maale. See reis oli seiklus mitmes mõt-tes. Kolmkümmend üheksa inimest, kaasa arvatud minu perekond – kõik ühes bussis, juhiks türklane ja giidiks moslem. Meie juht võttis teel rohkem riske kui ükski teine juht, kellega ma olen sõitnud, aga ta tegi kõike sellise rahuga, et see jättis mulje, nagu nii peakski bussi juhtima!

Teine meeldejääv nüanss oli see, et kõik peale kahe türklase kannatasid juba teisel päeval kõhuhaiguse käes. See sundis meid tegema meeleheitlikke peatusi väikeste apteekide juures või roh-kem eraldatud paikades, kus reisijad said end mõne puu või põõsa taha peita. Veelgi häbiväärsem tervele rühmale oli see, et enamik meist olid taimetoitlased, kes edendasid tervislikku eluviisi. Kaks tervet türklast olid aga ahelsuitsetajad, kes eirasid moslemite ran-gust alkoholi suhtes!

Reisi kõrghetkeks oli võimalus külastada seitsme antiiklinna va-remeid, kus olid kunagi olnud Ilmutusraamatu kogudused. Üks noor naine valmistas ette Jeesuse sõnumi põneva ettelugemise. Nii nagu salmis kirjeldatud, loeb üks ette ja teised kuulavad. Selle lu-gemise mõju oli unustamatu. Me kuulasime iga koguduse sõnumit kohtades, kus need kogudused seda omal ajal kuulasid.

Ma kahtlustan, et enamikul kogudustest ei ole kannatlikkust kuulata Ilmutusraamatu ettelugemist (see võtab umbes tund-poolteist)! Kuid oma reisil suutsime vähehaaval taasluua algupära-se õhustiku. Pergamonis kuulasime kirja, seistes Saatana trooni, Zeusi suure altari juures. Tüatiiras kuulasime sõnumit, olles ümb-ritsetud Türgi koolilastest, kelle õpetaja kostitas meid õunateega. Johannes julgustab iga kristlast eksperimenteerima Ilmutusraama-tu lugemisega koguduses ja pereteenistusel.

Issand, anna mulle tähelepanelikud kõrvad kuulata Sind ja Sinu Sõna nii nagu ei kunagi varem. Ma palun ka südant, mis oleks tahtlik kuuletuma.
Jaga Facebookis