Jüngrid tahtsid väga teada Jumala riigi ilmsiks saamise täpset aega, kuid Jeesus ütleb neile, et neil ei ole vaja aega ja tundi teada, sest Isa ei ole seda neile ilmutanud. Teadmine, mis ajal Jumala riik taastatakse, ei olnud nende jaoks kõige olulisem. Nad pidid järgime Meistrit, palvetama, ootama, valvama ja tegutsema. Nad pidid olema maailmas Kristuse iseloomu esindajad.
See, mis oli oluline eduka kristliku kogemuse jaoks jüngrite ajal, on oluline ka meie ajal. „Tema aga ütles neile: „Ei ole teie osa teada aegu ja tunde, mis Isa on iseenese meelevallaga seadnud.““ Ja mida pidid nad tegema pärast seda, kui Püha Vaim oli nende peale tulnud? „Te peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kogu Juuda- ja Samaariamaal ning ilmamaa äärteni.“ (Apostlite teod 1:7, 8)
See on töö, millega ka meie peame tegelema. Selle asemel et elada mingi eriliselt erutava aja ootuses, peame arukalt ära kasutama praegused võimalused ja tegema seda, mida on inimeste päästmiseks vaja teha. Selle asemel et kurnata mõistuse võimeid spekuleerimaks aegade ja tundide üle, mille Issand on enda teada jätnud ja inimeste eest varjanud, peame alistuma Püha Vaimu juhtumisele, täitma praeguseid kohustusi ja jagama tõe puudusel hukkumas olijatele eluleiba, mis on inimeste arvamustest rikkumata.
Saatan on alati valmis täitma mõistust teooriate ja kalkulatsioonidega, mis juhivad inimesed ajakohasest tõest kõrvale ja muudavad nad kõlbmatuks maailmale kolmanda ingli kuulutust jagama. − The Review and Herald, 22. märts 1892.
In English