On alles segadus!
Minu tähelepanu köidavad sõnad „aga kui nad rõõmu pärast ikka veel ei uskunud ja imestasid“ (salm 41). Piiblitõlkes NIV on öeldud: „Nad ei uskunud rõõmu ja hämmastuse tõttu“, Moffatti tõlkes: „Nad ei suutnud seda rõõmu pärast uskuda, imestus oli nad vallanud.“
Ükskõik mida nad olid kogenud, üks asi on kindel: viimase 24 tunni jooksul juhtunu oli Jeesuse jüngreid täielikult vapustanud. Kogu nende maailmavaade oli pea peale pööratud, kui nad kõikusid täieliku meeleheite ja uskumatu rõõmu vahel. Nüüd olid nad lihtsalt segaduses, samuti hirmunud.
Jeesuse ülesanne on avada nende silmi veidi enam, muuta nende nägemine selgemaks. Ta teeb seda kolmes etapis. Esiteks pidi ta jüngrite väärarvamused kummutama. Nad olid omaks võtnud osa kaasaegsest mütoloogiast vaimude kohta. Jeesus ei parandanud otsesõnu nende ebausku, kuid demonstreeris, et Tema ülesäratatud keha on ehtne liha ja veri, nii et neile ei jäänud kahtluse varjugi. Tema läbitorgatud käte ja jalgade nägemisest ning nende puudutamisest oli abi. Kuid parim tõend oli tükikese kala söömine.
Johannes räägib, et teine asi, mida Jeesus siis tegi, oli see: „[Ta] puhus nende peale ja ütles neile: „Võtke vastu Püha Vaim!““ (Jh 20:22) Vaimu and pidi neid jätkuvalt juhtima edasi tões ja parandama silmanägemist.
Luukas räägib, et lõpuks viis Jeesus selle toatäie jüngritega läbi samasuguse piibliuurimise Tema missiooni esituse kohta Vanas Testamendis, nagu Ta oli varem teinud kahe jüngriga Emmause teel. „Siis ta avas nende mõistuse kirjadest aru saama.“ (Lk 24:45)
Isa, isegi tänapäeval tundub ülestõusmine olevat liiga hea, et olla tõsi. Meie palve on: juhi meid samamoodi nagu vanaaja jüngreid aina selgemasse ja kindlamasse usku! Aamen.