Inimesed on nii rikkad, kui paljust nad on nõus loobuma

Avaldatud 7.10.2011, rubriik Päeva sõna

„Ja naine läks ning tegi Eelija sõna järgi. Ja temal, samuti Eelijal ja naise perel oli süüa kauaks ajaks: jahu ei lõppenud vakast ja õli ei vähenenud kruusist Issanda sõna peale, nagu ta Eelija läbi oli öelnud” (1Kn 17:15, 16).

„Lugu räägib väikesest poisist, kes kohtas Issandat Jeesust Kristust: tal oli kaasas pisut leiba ja kala. Poiss nägi Jeesuse nälga ning andis oma söögikorra Temale. Jeesus nägi enda ümber viit tuhandet näljast meest. Ta võttis leiva, palus Taevaisal toitu õnnistada ja selle väikese poisi õhtusöögist said kõik söönuks. Kaksteist korvitäit palukesi koristati veel kokku. Vaat, palve vägi!

Inimeste probleemid on sama suured kui toita viistuhat näljast ja võimalused nii väikesed, et vaevalt poisike saab kõhu täis. Inimesed on just nii rikkad, kui paljust on nad valmis loobuma. Jumal on valmis meile palju enam andma, kui me Tema armu edasi annaksime. Sa palud leiba, Jumal annab kaks. Teine on nälgivale vennale. Mine, otsi ta üles, sööge koos; seeläbi kinnitad enda ja tema usku.

Näljaseid ja vaeseid on sellepärast, et inimesed peavad esimese leivaga ühtlasi ka teise leiva endale. Ütlevad veel tänu, et Jumal kindlustas nende tulevased päevad. Nii nad närivad oma üleeilset kuivanud kontsu. Just, ahne sööb ussitanud leiba, uskumata, et Jumal uueks päevaks värske leiva tahab anda,” rääkis karjus. „Inimene on loodud nägema teist inimest. Enda vaatamiseks peaksid silmad peast välja käima.”

Aleksei Peetson