Aleksander Suure legendaarsed vägitükid teenisid talle välja koha nii maailma ajaloo raamatutes kui ka − juba enne tema sündi − Taanieli prohvetikuulutuses. Aleksander pidas ennast antiikkangelaste jätkuks ning hoidis isegi oma voodis magamise ajal Homerose „Iliase“ eksemplari. Ta uskus, et on Achilleuse, Trooja sõja suure kangelase taaskehastus. Ta reisis isegi Troojasse, et tuua ohver Ateenale, pani pärija Achilleuse hauale ning võttis endale hea õnne tagamiseks vana Trooja sõjarüü.
Ajaloolased arvavad, et Aleksandri vapustav laienemine antiikmaailmas oli rohkem seiklus kui vallutus ning kord, kui tal õnnestus pärslasi lüüa, võttis ta endale Pärsia kuninga väärika rolli. Pärslaste komme oli proskynesis, mis tähendas, et alamad kohtlesid kuningat kui jumalat, nimetasid teda kuningate kuningaks ning kummardasid ja koogutasid tema juuresolekul. Pööraselt ebapopulaarse otsusega käskis Aleksander oma meestel ennast samamoodi kohelda.
Aja jooksul hakkas ta pidama end Zeus Amoni pojaks. See oli ülim hübriidjumal, mis oli loodud Kreeka jumala Zeusi ja Egiptuse jumala Amoni järele ning mis tähendas, et nüüd oli Aleksander võtnud endale kaks tiitlit, mille kristlased omistavad Kristusele − kuningate kuningas ja jumala poeg.
Aleksander lõpetas halvasti. Kui Aleksandri kurnatud mehed Indiasse jõudsid, võitlesid nad Aleksandri suurusehullustusega ja nõudsid koju tagasi minemist. Tagasiteel läks suur vallutaja järjest segasemaks, käitus ettearvamatult ning ilmutas paranoia märke. Babülooniasse jõudes kavatses ta minna lõunasse ja vallutada Araabia, kuid elustiil sai ta viimaks kätte. Vigastustest, täitmatust alkoholijanust ja võimalik, et ka malaariast nõrgestatuna suri ta kolmekümne kolme aastasena.
Nii läheb inimeste impeeriumidega, mis on teravas kontrastis Jumala riigiga. Kristus, kes on tõesti kuningate Kuningas ja Jumala Poeg, ei ülistanud ennast, vaid valis alanduse tee ning Tema kuningriik asendab lõpuks Aleksandri ja kõigi teiste Taanieli nimetatud kuningriigid. Inimeste ambitsioonid lähevad alati nurja ja lõpevad häbis, kuid Kristuse alandlikkus lõpeb kuningriigiga, mis kestab igavesti.
In English