HOMMIKVALVE

Sõitsime kord läbi Malaisia ja meil oli saatjaks kaasas kohaliku misjonipõllu president. Malaisia on banaani, kookose ja kummipuu kasvatamise paradiis. President soovitaski meil peatuda ühe suure kummipuu-kasvanduse juures, et saaksime seal kohtuda ühe tema sõbraga. Pärast tavalist Aasia külalislahket vastuvõttu, mille juurde kuulus jaheda joogi serveerimine, tegi meie võõrustaja ettepaneku minna vaatama, kuidas tema töölised kummit puust välja lasevad.

Tõmmates terava noaga piki kummipuu tüve, lõikas töödejuhataja sellest välja suure tüki paksu koort. Valge lateks hakkas kiiresti piki tüve sellele paigutatud metallkanalit pidi allapoole nõrguma, kuni kogunes viimaks ühte portselanist nõusse. Mees selgitas, et koguda tuleb tingimata hommikul vara, sest kuumus, tuul ja päikesevalgus kipuvad lateksi enne ära kuivatama, kui see nõusse jõuab ning saagi hulk väheneks kohe märgatavalt.

“Kummipuu on paljuski kristlase moodi,” ütlesin sellele istanduse omanikule, “Kristlane peab samuti otsima Jumalat kohe hommikul vara, enne kui päevaaskeldused ja mured ta endasse haaravad.”

S. S. Gordon on öelnud: “Inimene, kes loeb hoolsalt hommikvalveid, on leidnud suurepärase saladuse, kuidas meisterlikult jääda püsima meie elu tõusudes ja mõõnades, ilma et nende metsikult möllavad lained ta enda alla mataksid.” Jesajagi leidis pelgupaiga Issanda Sõnas igal hommikul: “Ta äratab mind igal hommikul, ta äratab mu kõrva, et ma kuuleksin õpilaste kombel.” Psalmist on pannud kirja palve: “Anna mulle vara kuulda oma heldust, sest ma loodan Sinu peale” (Ps 143:8). “Ja vara hommikul enne valget tõusis Jeesus üles, väljus ning läks tühja paika ja palvetas seal” (Mk 1:35). Kui kohtume Jeesusega kohe hommikul, laseme Tema õnnistustel voolata ning muuta meie päeva õnnelikuks kogemuseks.

Selle kummipuu-istanduse omanik selgitas veel ühte väga olulist punkti: nimelt pidi kummit koguma regulaarselt, sest muidu ei tootnud puud enam nii palju lateksit. Isegi kui puid oli halvasti kasutatud ja need ei tootnud enam endises hulgas lateksit ning olid seetõttu maha jäetud, võis regulaarse nõrutamisega mõne nädalaga saavutada taas täistootlikkuse. Niisamuti on lugu ka kristlase igapäevase pühendushetkega. Juba mõnepäevase hooletussejätmisega võime kaotada ühenduse Kristusega ning võib kuluda nädalaid, enne kui saavutame taas oma endise seisundi. Aga kui “te otsite mind, siis te leiate minu, kui te nõuate mind kõigest oma südamest” (Jr 29:13). Ja see on tõesti nii!

Daniel R. Guild