Jeesus šokeerib Johannest

Avaldatud 7.2.2017, rubriik Päeva sõna

Siis tuli Jeesus Galileast Jordani äärde, et lasta ennast Johannesel ristida. Aga Johannes püüdis teda igati keelata: „Mul on vaja lasta ennast sinul ristida − ja sina tuled minu juurde!“ Jeesus aga kostis talle: „Olgu pealegi; sest nõnda on meile kohane täita kõike õigust!“ Siis Johannes andis talle järele. Matteuse 3:13−15

Üks kõige šokeerivamaid juhtumeid Ristija Johannese tööperioodi ajal oli see, kui Jeesus tuli, et lasta tal end ristida. Kas ta polnud siis juba avalikult teatanud, et Jeesus on see, kes ristib kõrgema ristimisega (Mt 3:11)? Ja nüüd, evangeeliumi jutustuses esimese asjana täiskasvanueas, ilmub Jeesus kohale ristitavana. Pole ime, et Johannes oli šokeeritud.

Siin on üks Jeesuse tegu, mida võinuks hõlpsalt vääriti mõista. Johannese ristimine oli ju meeleparandusristimine, millega kaasnes patutunnistus. Ent kogu lunastuslugu sõltub Jeesuse patuta olemusest. Kas see ristimissoov tähendab tunnistamist, et Ta on sattunud paturappa nagu meiegi? Neid asjaolusid arvesse võttes pole ime, et Johannes vaidleb Jeesusele vastu ja väidab, et Jeesus peaks hoopis teda ristima.

Kuid Jeesus ei võta eitavat vastust arvesse. Ta ütleb Johannesele, et „olgu nüüd nii“ (1968), vihjates sellega, et nende suhe muutub tulevikus, kui Jeesuse võim saab avalikumaks. Vahepeal ütleb Ta Ristijale: „Nõnda on meile kohane täita kõike õigust.“ (salm 15)

Selle väite osaline tähendus on, et ristimise kaudu sai Jeesusest eeskuju, mida Tema järelkäijad peavad jäljendama. Nii väidab Ellen White, et „Jeesus ei lasknud ennast ristida oma pattude pärast. Ta samastas end patustega, astus sammud, mida meil tuleb astuda ning tegi seda, mida meil tuleb teha.“ („Ajastute igatsus“, orig lk 111)

Ei tohi iial unustada, et kuigi Jeesus isiklikult oli patuta, samastas Ta end kogu elu jooksul patustega. Ta mitte üksnes ei lõpetanud oma teenimistööd ristil röövlite vahel, vaid ka alustas oma avalikku tööd jões kahetsevate patuste keskel. Ta oli tõepoolest „Jumal meiega“ (Mt 1:23).

Aga see on ainult osa loost. Samamoodi nagu Jeesus ristiti Jordani jões – Ta laskus jõkke sisse ja tuli „veest välja“ (Mk 1:10; vrd Ap 8:38, 39) –, peavad Tema järelkäijad saama veehauda kastetud, mis sümboliseerib seda, et nad on surnud vanale eluviisile ja tõusnud üles uuele elule, et me võiksime „käia uues elus“ (Rm 6:1−4).

Ristimine on meie jaoks, nagu see oli ka Jeesuse jaoks, teadliku valiku nähtav märk, et oleme otsustanud pühendada oma elu täielikult Jumalale ja Tema kuningriigile.

Jaga Facebookis