Rõõmusõnum Patmoselt

Näib, et Efesose kogudus mängis läbi Iisraeli kogemuse enne Baabüloni vangipõlve. Jeremija sõnad Jeruusalemma rahvale: „Ma mäletan su noorpõlve kiindumust, su mõrsjapõlve armastust, kui sa käisid mu järel kõrbes, külvamata maal.” (Jr 2:2) Iisraeli esime-sed aastad kõrbes olid suhtelise pühendumise ja ustavuse aastad. Aga kuidas on olud muutunud: „Mina olen sind istutanud heaks viinapuuks täiesti puhtast seemnest; kuidas sa küll oled muutunud mulle võõraks kärbunud viinapuuks?” (s 21)

Kui sa peaksid mingis olukorras rõhutama kas põhitõdesid või armastust, kumba sa valiksid? Kui me ei tea, mida teha, on kind-lam valida armastus. 1Kr 13 ütleb meile, et meil võib olla kogu tõde ja kõikvõimalikud head teod, aga kui meil ei ole armastus, ei ole neil tegudel mingit väärtust. Ellen White teeb järelduse: „Kui asi puudutab reforme, on parem jääda pidama sammu võrra enne eesmärki, kui et astuda üks samm liiga kaugele. Ja kui midagi va-lesti läheb, peaksid inimesed olema olulisemad kui reform.”

Mul on meeles aeg, mil käisin külas mehel, kes rikkus abielu. Mu mõtted olid terve tee segi paisatud, maadlesin küsimusega, kuidas sellele teemale läheneda. Ma otsustasin temaga otse rääki-da, kuna ma teadsin, et kui tal ei ole kavatsust oma elu muuta, kasutab Saatan olukorda, et ta täiesti Kristusest eemale tõmmata.

Kui ma tema juurde jõudsin, ei tundunud kohane sellega alus-tada. Me rääkisime selle asemel muudel teemadel. Mõtlesin kor-duvalt oma külaskäigu põhjuse välja tuua, kuid kordagi ei tundu-nud aeg paras olevat. Ma olin lõpuks üsna toetav. Lahkusin sealt end mõttes nahutades. „Missugune argpüks,” ütlesin endale. „Ta oli ju sealsamas ja sul ei olnud julgust talle tõtt öelda.” Paaril järgmisel päeval pragasin iseendaga oma arglikkuse pärast.

Siis ta helistas mulle. „Pastor, alates sinu lahkumisest on Püha Vaim minu olukorrast mulle märku andnud. Sa teadsid täpselt, mida ma teen, samas sa ei püüdnud mind alandada ega tekitada minus halba tunnet. Sa kohtlesid mind armastuse ja lugupidami-sega. Ma olin valmis võitluseks, kuid sinu lahkus mõjus mulle sügavamini kui ükskõik millised sõnad. Ma pean oma elu korda saama. Kas sa tuleksid tagasi ja õpetaksid mind?”

Loomu poolest kipume olema teiste suhtes karmid ja enese suhtes armulikud. Iga kogudus, mis kaotab kontakti evangeeliumi keskse sõnumiga, teeb inimestele haiget ka oma ustavuse ja põhi-mõttekindlusega. Seega, kui me ei ole kindlad, kuidas mingis olu-korras käituda, on kindlaim tee valida armastuse ja armu pool.

Issand, aita, et ma ei kritiseeriks kunagi teisi, enne kui ma ei ole neid näinud Sinu silmadega ega armastanud neid nii, nagu Sina neid armastad.