„Milline õnn on teil, kes olete vaesed, et Jumala riik on teie päralt!“ Lk 6:20, TLB
Kõik Jeesuse õndsakskiitmised Matteuse ja Luuka evangeeliumis algavad kreekakeelse sõnaga makarios. Seda sõna saab tõlkida mitmeti, sealhulgas „õnnistatud“ (NIV, KJV, RSV) ja „õnnelik“ (Phillips, TLB).
See tähendab, et Jeesusesse uskujad on õnnelikud ja neil on õigus olla õnnelik. Pealegi, nagu eile märkisime, on nad juba Jumala kuningriigi liikmed.
Kuid üldiselt on „õnnelik“ sõnale makarios ebapiisav tõlge, kuna enamik meist mõistavad õnne all vaid subjektiivset tunnet. See tähendab, et õnn on see, mida me tunneme. Tunneme kas kurbust või rõõmu.
Kuid kristlik elu ei põhine subjektiivsel tundel. Kord tuli mu kabinetti noormees, kes oli väga ärritunud, et ta ei tundnud end õnnelikuna. Sellised tunded olid viinud ta sügavasse vaimulikku kriisi. Pealegi, kas Jeesus ei öelnud korduvalt, et kui ta on kristlane, on ta õnnelik? Seega, kuni ta ei ole õnnelik, ei tohi ta olla kristlane. Midagi pidi tema elus valesti olema, kuid ta ei suutnud mõista, mis see oli. Siira inimesena oli ta elanud lootusetuses.
Selgitasin oma tudengist sõbrale, et ta eksib. Meie vastuvõtmine Jumala poolt ei põhine subjektiivsel õnne- või kurbuse tundel, vaid objektiivsel faktil, et Jeesus suri meie pattude eest ja et kõik, kes usus Tema ohvri vastu võtavad, on juba saanud andestuse ja lepinguperre vastu võetud ning saanud kuningriigi kodanikeks.
Teiste sõnadega, see noormees oli õnnistatud, hoolimata sellest, mida ta tundis. Hea sõnum on, et meie päästmine on teostunud tõsiasi.
Seega, kuigi ma ei pruugi tunda rõõmu selle üle, et mind „õiguse pärast taga kiusatakse“ (Mt 5:10), on mul siiski rahu, sest Jeesus on mind õnnistanud. See on fakt. Ja kuigi tunnen, et saan selle südamerahu üle õnnelik olla, on õnnistus enam kui õnn. „Õndsad“ ütles Jeesus, „on need, kes on vaimus vaesed, sest nende päralt on taevariik.“ (Mt 5:3)
In English