Mõtted tänaseks
Käesolevas raamatus kohtusime kunagi Hananiasega ja nägime, et eelkõige oli ta mures oma maine pärast. Tema peamine motiiv ei olnud tuua isiklik ohver evangeeliumitöö edendamiseks, vaid see, et ta paistaks hea. Ilmselt jagas naine sama arusaama. Selle tulemusena said mõlemad kõige karmima võimaliku karistuse. See oli esimene kord, kui varakristlikus koguduses midagi sellist juhtus ning Jumal soovis algusest peale väga selgeks teha, kui pahane Ta oli.
Probleemi olemus selgub apostel Peetruse süüdistustest. Ta ütleb Hananiasele ja Safiirale: „Sa ei ole valetanud inimestele, vaid Jumalale.“ (Apostlite teod 5:4)
Alati on oluline mõista, et kui teeme midagi, mis toob valu meid ümbritsevatele inimestele, teeme kõige rohkem haiget Jumalale. Patt ei ole eeskätt tegu, mis võib halvasti mõjutada teisi inimesi, kuigi sageli on tulemus selline. Põhiolemuses on patt põlgus Jumala vastu, lihtsalt vastuhakk Temale. Seda õpetab meile Safiira lugu. See oli karm õppetund, kuid see oli ka üliselge näide sellest, mis patt tegelikult on.
Minu palve
Issand, ma teen sageli valesid asju mõistmata, et need teevad kõige rohkem haiget Sulle. Aita mul seda alati meeles pidada!
In English