Otsustasin kuuluda Temale

Kerjasin armastust,

kerjasin tänu,

kerjasin killukest tähelepanu.

kerjasin mõistmist,

kerjasin soojust,

kerjasin seda, et keegigi hooliks.

Kuid kui ma kerjamast tulin,

mu hing oli tühjemast tühi.

Siis kohtasin sind

ja kogesin soojust,

kogesin äkki, et sa minust hoolid.

Kogesin armastust,

kogesin tänu,

kogesin sinu tähelepanu.

Küsisin, kust see kõik tuleb.

Miks sa teistest nii erinev oled?

Oma kalleimat Sõpra,

oma Ülimat Rikkust,

Tema armu sügavust, laiust ja pikkust

siis näitasid mulle

Kolgata ristil,

kus Ta löödi minu asemel risti.

Nüüd mu hing pole tühjemast tühi,

hing peab äratundmise pühi.

Ja siis sealt, Tema ristilt

silmaveest läbi

näen Ta headust ja mul on tõsiselt häbi,

näen Ta armastust,

ennast mis säästa ei saa

ja ma otsustan Temale kuuluda.

Nüüd ma enam kerjama iial ei pea,

sest seal ristil on minu Kuningas.

Eha Lobjakas