Läbi aastate olen laulnud mitmetes ansamblites ja koorides ning neid juhatanud. Mäletan üht konkreetset sündmust, kui meie koor esitas suures saalis tuntud helilooja laule. Esituse muutis ekstra eriliseks fakt, et helilooja ise mängis klaverit ja juhatas koori. Laulsime rõõmsalt kogu südamest, olles tänulikud eesõiguse eest esineda koos maestroga.
Kuid see rõõmus sündmus või ükskõik missugune teine sündmus, mida see maailm võib pakkuda, ei jõua ligilähedalegi sellele tähistamisele, mida kogeme siis, kui kogeneme ümber universumi võiduka Kuninga! Ilmutusraamatu ainsas loos, kus mainitakse Siioni mäge, seisab Tall just selles kohas, mis oli olnud kogu aeg ettetähendus Jumala rahva vabastamisest. Kuid Ta pole üksinda: võiduka Talle ümber on Tema omad, need, „kelle otsaesisele oli kirjutatud tema nimi ja tema Isa nimi“ (Ilmutuse 14:1). Sada nelikümmend neli tuhat on vaimuliku Iisraeli arv, mida on mainitud Ilmutuse 7:4. Lunastatud, kes on elevil ja äärmiselt rõõmsad, hakkavad trooni ees laulma uut laulu. See on meie laul, sest keegi teine ei oska seda laulda. Kontrastina teistele Ilmutusraamatu jumalakummardamise stseenidele, kus taevased olevused ühinevad kiitusega, oskavad seda konkreetset laulu laulda ainult sada nelikümmend neli tuhat. Miks nii? Vastus on samas tekstis: „Keegi muu ei suutnud õppida seda laulu kui vaid need sada nelikümmend neli tuhat, kes on ära ostetud ilmamaalt.“ (Ilmutuse 14.3) Sellepärast! Me oleme ainsad, kes oskavad laulda lunastuse laulu, mis jutustab loo, mida keegi teine ei oska jutustada. Ja me laulame kogu südamest! Tall valitseb! Jeesus võidab! See pilt võidukast Tallest ja meist kõigist Tema ümber, tähistamas tänulikult Tema võitu, meenutab meile, et valu, vähk, väärkohtlemine, murtud lubadused ja surm on ajutised olukorrad ning varsti võtab Jeesus valitsemise üle ja mingit selle maailma valu ja piina ei ole enam. Aamen!
Minu vastus:
In English