Enamik inimesi teab Nelson Mandelat, kes oli Lõuna-Aafrika Vabariigi president aastatel 1994−1999 ning sai arvukalt autasusid, kaasa arvatud Nobeli rahupreemia. Maailm oli rabatud, kui ta pärast kahtkümmend seitset aastat apartheidile vastuseisu tõttu vanglas viibimist tuli oma kongist välja ja rääkis kättemaksu asemel lepituse ja andestuse sõnu. Peaaegu kolmkümmend aastat vangistust ja piinamist ei muutnud Mandela fookust tervendamiselt ja rahult.
Jumala Sõna, kes lõi maailma, sai lihaks ja tuli enda omade juurde, et nad lunastada (Johannese 1:1−14). Nüüd olid need, keda Ta päästma tuli, Ta kahe kurjategija vahele risti löönud (Luuka 23:33−37). Jeesuse püsivus oma lunastavas missioonis, sellistes ränkades oludes, on teravas kontrastis pilkamise, piinamise ja alandamisega, mida Tema vastased Talle osaks saada lasid. Praktiseerides seda, mida Ta oli oma järelkäijatele õpetanud − palvetada nende eest, kes meid halvasti kohtlevad (vt Luuka 6:28) − pöördus Jeesus Jumala poole palvega: „Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!“ (Luuka 23:34) See, et Jeesus nimetas Jumalat Isaks, kui Ta oli risti löödud, kujutab lähedast suhet, mis oli Tal Isaga kuni lõpuni. Jeesus viitas nende teadmatusele, kuna Temast oli saamassüüohver nende eest (vt 3. Moosese 5:17−19; Jesaja 53:10). Jeesusel oli mure oma vaenlaste igavese pääste, mitte oma kannatuste pärast. Ja Ta ei kostnud üksnes nende eest, kes Ta innukalt kohtu alla andsid ja surma saatsid, vaid läbi sajandite ka sinu ja minu eest, pakkudes meie pattude andeksandmist. Ellen White selgitab: „Kristuse palve vaenlaste eest hõlmas kogu maailma. See haaras endasse iga patuse maailma algusest kuni aegade lõpuni. Kõik on süüdi Jumala Poja ristilöömises. Kõigile pakutakse vabalt andestust. Igaüks, kes tahab, võib saada rahu Jumalaga ja pärida igavese elu.“ Ja see, mu sõber, ongi evangeeliumi äärmiselt hea sõnum!
Minu vastus:
In English