Jeesuse ja Samaaria naise vahelises dialoogis on midagi, mida peaksime tähele panema. Täpsemalt, Jeesus keeldus naisega vaidlemast. Naine püüdis Teda mitu korda vaidlusse haarata. Kas sina oled suurem, kui meie isa Jaakob? (salm 12) Kus on õige kohta Jumala kummardamiseks? Kas sellel mäel või Jeruusalemmas (salm 20) Kas sa teadsid, et Jaakob on meie esiisa? (salm 12) Teised juudi õpetajad oleksid viimasel kahel teemal tuliselt vaielnud.
Kuid Jeesus ei läinud liimile. Ta püsis hoopis rahulikult oma rajal, ilmutades naisele evangeeliumi tõde. Ja lõpuks, vaidlemata kõrvaliste teemade üle ja hoides kinni evangeeliumisõnumist, võitis Ta naise enda poolele.
Jeesuse pakkumise tuum on elav vesi. Elav vesi tuleb tavaliselt voolavast allikast ning üldiselt eelistatakse seda kaevupõhjas seisnud veele. Kuid ilmselgelt ei näinud naine kusagil niisugust allikat. Pealegi oli selge, et Jeesusel polnud isegi ämbrit, et kas või kaevust seisvat vett kätte saada. Kes sa oma arust oled? paiskas naine küsimuse. Kas sa pead ennast paremaks kui meie isa Jaakob?
Jeesus ei erutunud selle mitte just väga peenetundelise rünnaku tõttu. Ta kordas lihtsalt oma pakkumist, et Tal on midagi paremat, kui naisel on kunagi olnud.
Selle protsessi käigus nimetas Ta end Messiaks. Juudi mõtteviisis ei tähendanud elav vesi vaid allikast voolavat vett, see oli ka väljend, mis oli seotud messiaanliku ajastu saabumisega, mil „ei ole neil nälga ega janu“ (Js 49:10). Sel ajal pidi kõrbeks kuivanud maapind muutuma järveks ja põuasest pinnast pidid üles keema veeallikad (Js 35:7). Jumal ise oli see, kes on „elava vee allikas“ (Jr 17:13).
Samaaria naisele hakkas sõnum pärale jõudma. Ta soovis seda, mis Jeesusel oli (Jh 4:15), kuigi ta ei olnud päris kindel, mis see on.
Vahepeal peame tunnistama, et meie Päästja teadis, kuidas oma sõnumit esitada. Ole leplik, ära vaidle ja korda üha evangeeliumi tõde.
In English