MÄRGITUD JEESUSE KÄTESSE

Avaldatud 6.3.2024, rubriik Päeva sõna

Kas naine unustab oma lapsukese ega halasta oma ihuvilja peale? Ja kui nad ka unustaksid, ei unusta mina sind mitte. Vaata, ma olen sind märkinud oma peopesadesse. Js 49:15-16

Minu naisevennad täitsid kord ühe petrooleumilambi bensiiniga. See plahvatas. Mu abikaasa Lilian, kes oli siis veel väike tüdruk, seisis nende lähedal. Põlev bensiin süütas ta riided nagu tõrviku. Leegid katsid ta täielikult. Kuuldes plahvatust ja karjeid, tormas nende ema välja. Nähes oma last tõrvikuna põlemas, hakkas ta oma paljaste kätega leeke kustutama. Lilian sai kolmanda astme põletuse peaaegu üle kogu keha. Ta vaakus pikka aega elu ja surma vahel. Kuid ema palvete läbi jäi ta elama, kuigi pidi mitmeid kuid haiglas veetma. Tema arst kutsus teda oma imelapseks. Liliani ema aga kandis kuni oma surmapäevani peopesades põletusarme. Aastaid hiljem, iga kord kui Lilian vaatas neid arme, meenus talle, kui suur võib olla ema-armastus. Tema ema armastus oli see, mis jättis need märgid ema peopesadesse.

Kuid kõik emad ei ole Liliani ema sarnased. On neid, kes unustavad oma lapse, kes ei hooli oma lapsest. Aga Jeesus ei unusta kunagi. Ta lubab: “Ma ei unusta sind! Vaata, ma olen sind märkinud oma peopesadesse.” Jeesus ei saa meid unustada, sest me oleme justkui söövitatud Tema kätesse. Tema käed, millesse naelad uuristasid sügavad haavad meie pärast, tuletavad Talle pidevalt meid meelde ja need naeltest- läbistatud käed on alati valmis tunnistama sellest armastavast ohvrist, mille Ta tõi meie asemikuna.

Kui Jeesus ei oleks surnud, oleksime meie oma pattudes täielikult kadunud, ilma lootuseta ja ilma Jumalata, täiesti üksi selles patuses maailmas. Meie surm oleks kogu meie eksisteerimise lõpp. Kuid selle asemel on meil nüüd Jeesuse naeltest-uuristatud käte läbi auline lootus igavesele elule ja lõppematule õnnele. Habakuk on öelnud meie Päästja kohta: “Tema kätest väljuvad kiired; ja seal on Ta võimsuse loor” (Ha 3:4 ASV). Tema naeltest-läbistatud käed annavad Talle väe meid päästa.

Täna võib sul ees seista raske päev. Võib-olla tekib sul ajuti tunne, et oled kaotanud ja unustatud. Kuid pea meeles, ükskõik, mis sul elus ka ette ei tuleks või kui tume ei oleks ka silmapiir, sul on su Päästja, kes on “märkinud sind oma peopesadesse”. Tema on kõiges sinu kõrval.

Daniel R. Guild
Jaga Facebookis