Elupuud on Piiblis mainitud kõige alguses, 1. Moosese raamatus, ja kõige lõpus, Ilmutusraamatus. Seda kirjeldatakse kui reaalset puud, millel on reaalsed viljad. Pealegi mainitakse seda puud ainult seoses inimese igavese eluga. See tähendab, et elupuu kasvab ainult keskkonnas, mis ei ole patu poolt saastunud – Eedeni aias maa loomisel ja uuel maal.
Samuti saame 1. Moosese raamatust teada, et esimeste inimeste surematus oli tingimuslik. Inimene pidi sööma selle ebatavalise puu vilja, et elada igavesti. Seepärast piiras Jumal pärast pattulangemist inimese juurdepääsu sellele igavese elu allikale (1Ms 3:22–24). Ja ilma juurdepääsuta sellele võimalusele hakkasid inimesed kaotama elujõudu, kuni lõpuks elu hääbus.
Ilmutusraamat räägib ajast, mil patt kaob universumist ja elupuu säilitab taas kõigi elavate inimeste elu.
Tasub märkida, et elupuu ise on vahend, mille kaudu Looja Jumal jagab oma surematust looduga, sest ainult Jumal on, „kellel ainsata on surematus“ (1Tm 6:16).
Kuid on veel viiteid elupuule, kui seda kasutatakse pildina, et kirjeldada mõne maise asja olemust, mis on inimesele arusaadavam. Saalomon mainib Õpetussõnade raamatus elupuud neli korda erinevate illustratsioonidena.
Esiteks, rääkides jumalikust tarkusest, nimetab Saalomon seda „elupuuks neile, kes sellest kinni haaravad“ (Õp 3:18). See tähendab, et tarkus toob eelkõige kasu inimesele endale. Eespool ütleb Saalomon, et just tarkus toob pikaealisuse (Õp 3:16) ja selles mõttes on elupuu kujutis täiesti arusaadav ja oma nime väärt.
Edasi nimetab Saalomon elupuuks mõnda ilmselget tulemust, mis tuleneb õiglase inimese elust. „Õiglase vili on elupuu, aga tark saab hinged.“ (Õp 11:30) Taavet nimetab Psalmides õiglase inimese viljaks jumalikku õiglust ja õiglast tasu valitud tee eest.
Täidetud soov on nagu elupuu (Õp 13:12). See on ilmselt kõige maisem võrdlus, kuid sellel on väga lai tähendus. Kes ei tahaks, et tema soov täituks? Meie soovid on need, mis röövivad meilt mõnikord sisemise rahu. Aga kui need soovid täituvad, tuleb südamesse rahu ja rõõm ning me tunneme rahulolu, isegi kui meie maailm on veel kaugel täiuslikkusest.
Veel üks asi. Saalomon ütleb: „Keele mahedus on elupuu.“ (Õp 15:4) ja seevastu valelikkus purustab vaimu. Meie sõnad, nende tähendus, intonatsioon ja sobivus võivad nii head teha kui ka haavata.
Nagu näeme, räägivad kõik need illustratsioonid meile, et ainult inimeses, kes elab koos Jumalaga, võivad idaneda elupuu seemned.
Taevane Isa, täida meie süda oma tarkuse ja õiguse viljadega, et meie elu oleks nagu elupuu, mis kasvatab head vilja ja annab rahu. Aita meil valvata oma keelt, et meie sõnad oleksid elupuu, mis toidab ja kosutab, mitte ei purustaks vaimu.
Aleksandr Glamozdinov
In English