Rõõmusõnum Patmoselt

Avaldatud 6.2.2012, rubriik Päeva sõna

„Ma tean su tegusid ja vaevanägemist ja kannatlikkust ning et sa ei või sallida kurjasid ning et sa oled läbi katsunud need, kes ütlevad end olevat apostlid, kuid ei ole seda, ning leidnud nad olevat valelikud. Sul on kannatlikkust ning sa oled talunud vaeva minu nime pärast ega ole ära väsinud.” (Ilm 2:2, 3)

Jeesus kasutab siin kaht kreeka sõna, et väljendada mõtet kan-natlikkusest ja vaeva talumisest. Teatud mõttes käivad need kaks sõna ühe ja sama asja kohta. Kuid pane need kaks kontseptsiooni kokku ja sa saad idee edasiminekust ka siis, kui enam ei jaksa, või koorma kandmisest ka siis, kui koorma raskus sind maad ligi su-rub. Siin on ühendatud sõnad kannatlikkus ja talumine.

Ma mäletan aega, mil me perega Denveris elavaid sugulasi kü-lastasime. Me otsustasime sõita Mount Evansi tippu, see on umbes 4300 meetri kõrgune mäetipp Denveris. Sõit oli kena, olgugi et ilm mäel oli tuuline ja külm. Allamäge sõites otsustasime pisut jalgsi matkata, et vaadet rohkem imetleda. Vaatasin kaarti ja panin tähele teed, mis pööras peateelt ära 3800 meetri märgi juures, jalutasin mööda seda teed ja jõudsin suurele teele tagasi 3500 meetri sildi juures.

Siis tuli mul „suurepärane” idee. Me võiksime parkida auto tee äärde ja minna jalgsi järgmise teeotsani. Siis ma tuleksin ise auto juurde tagasi ja võtaksin kõik teised teeotsast peale! Ma olin füüsi-liselt heas vormis ja mulle meeldis see mõte.

Tee alla oli suurepärane, ilm oli veidi soojemaks muutunud ja metsalilled olid imelised. Kui me jõudsime tee juurde, jätsin oma perega hüvasti ja läksin tagasi üles, kuhu olin auto jätnud. Ma pidin üles minema vaid 300 meetrit ja ma kiirustasin, et teised ei peaks all kaua ootama. Kuid õhk oli nii hõre ja tee nii järsk, et ma ei saanud minna kümmet sammugi, ilma et oleksin peatunud ja õhku ahminud. Mu pulss oli 180 lööki minutis, kuigi ma liikusin edasi teosammul! Iga samm oli vaevaline, iga sentimeeter saavuta-tud aeglaselt ja vaevarikkalt.

Lihtsaim oleks olnud pidada lühike siesta. Kuid ma jätkasin kannatlikult, teades, et mu pere ootab mind all. Kristlik elu on midagi sarnast. Mäest alla minnes läheme lustiga ja näib, et me teeme edusamme. Aga kui me teeme valiku minna üles Jumala nägemuse juurde, siis peame lõpuks rühkima kõrgete mägede udu poole. Me peame kõrgete kohtade mäestikuõhku hingama. Ja selle käigus me õpime, mida kannatlikkus ja talumine tegelikult tähendavad.

Issand, kui olukorrad muutuvad täna raskeks, aita mul hoida silme ees Sind. Anna mulle jõudu edasi minna. Ja aita mul hetkeemotsioonidest üle olla ning ikka teha seda, mis on õige.