JEESUS – TAPETUD TALL

Kord, kui Martin Luther oli suures meeleheites, küsis ta nõu Johannes von Staupitzilt, õpetlaselt ja sõbralt. Staupitz vastas: „Vaata Kristuse haavadele.“ Jeesus, haavatud Tall on toonud lootust ja julgust tuhandetele meeleheites kannatajatele. Nii nagu Staupitz meeleheites Lutheril soovitas, nii kutsub ka Johannes kõiki meeleheite all kannatavaid inimesi lootuse ja julguse saamiseks vaatama haavatud Tallele.

Kannatav Tall on ohverdamissüsteemi keskne kuju. Vana Testament mainib ohvritalle üle 100 korra. Uus Testament räägib peale Ilmutusraamatu veel Jeesusest kui Tallest vaid neljal korral. Ilmutusraamatus räägitakse Temast kui Tallest 27 korral ja Ta on selle raamatu peategelane. Johannes kõneleb Jeesusest kui Tallest esimest korda 5. peatükis: „Ja ma nägin trooni… keskel seismas Talle, kes oli otsekui tapetud.“ „Tapetud“ Tall on võitnud surma ja haua ning istub taevasel troonil.

Ilmutusraamat näitab, et „ Väärt on Tall, kes on tapetud“, on taevase laulu teemalaul (Ilm. 5:12). Talle veri peseb ära lunastatute patud ja riietab nad Kristuse õiguse valge rüüga (Ilm. 7:9, 14). Talle vere läbi võidavad lunastatud ära Saatana (Ilm. 12:11). Kogudus on Talle naine (Ilm. 21:9-10) ja pulmapidu tähistab meie abiellumist Tallega (Ilm. 19:7, 9). Me hakkame elama Pühas Linnas, kus „Kõigeväeline Jumal on selle tempel, ning Tall“ ja valguseallikas (Ilm. 21:22, 23). Jumala troonilt ja Tallelt voolab eluvesi elupuu juurde, mis annab lehti meie terviseks ja vilju eluks (Ilm. 22:1, 2). Tall teenib meid ja meie teenime Teda (salmid 3, 4). Päästetutena näeme Talle nägu ja valitseme koos Temaga igavesest ajast igavesti (salm 5). DRG