Püha Vaimu uuendav ja muutev vägi

Avaldatud 5.12.2011, rubriik Päeva sõna

„Mina olen hea karjane.

Hea karjane annab oma elu lammaste eest.” (Jh 10:11)

Imestust tekitav on teadmine, et vaatamata Jumala erilisele osale inimese elus ja olemises on jäetud meile nii suur vabadus enesemääramiseks – valikuteks ja otsustamisteks.

Vaatamata kõigele heale mõjule või suunamisele meie mõtetes ja tundmustes ei ole me millegi külge seotud. Me võime vastupidi teha teadaolevatele faktidele, oma tunnetusele ja südametunnistusele ning kaugeneda Jumala mõjusfäärist, liikudes Jumala vastase jõu – kurjuse – poole.

Imelik on siiski see, et me võime olla füüsiliselt rikutud, kõlbeliselt laostunud, Jumalast eemaldunud, sügavale pattu vajunud – ja ikkagi Jumala poolt armastatud, Tema poolt mitte hüljatud. Vastupidi, me näeme Issandat sellise inimese otsinguil oma enese elu ohvriks toomas. Oo, kui me vaid mõtleme sellele, siis tunneme, et miski liigahtab meie sees, kutsub esile vajaduse sirutuda seletamatu armastuse – sellest tuleva andestuse ja rahu poole. Ükski inimene ei ole nii langenud ja kadunud, et ta oleks Issandale kättesaamatu. Ometi saab muutus sündida ainult inimese valiku ja otsuse põhjal... Vapustav sündmus on piltlikustatult esile toodud Hesekieli kirjas: prohvet nägi ühte orgu surnuluudega täidetud olevat (37:9–11). „Siis Ta ütles mulle: „Kuuluta Vaimule, kuuluta, inimesepoeg, ja ütle Vaimule: Nõnda ütleb Issand Jumal: Vaim, tule nelja tuule poolt ja puhu neisse tapetuisse, et nad saaksid elavaks!” ...Vaata, nad ütlevad: Meie luud on kuivanud, meie lootus on kadunud, me oleme nagu ära lõigatud.” Edasi on kujutatud protsess, mida silm ei ole näinud – luud koondusid, neid kattis nahk ja siis: „Ja ma kuulutasin, nagu ta mind käskis; ja neisse tuli Vaim ja nad said elavaks ning tõusid jalgadele – päratu suur vägi. Ja Ta ütles mulle: „Inimesepoeg, need luud on kogu Iisraeli sugu.””

Siin esitatud tekst on paljutähenduslik Iisraeli ajaloo mõttes, kuid sobib väljendama ka inimese patust rikutud olekut, elu lahus Jumalast: ilma Jumalata oleme samahästi kui surnud – me oleme vaimulikult surnud...

See tekst on sümboliks, väljendades Jumala eluandvat väge surnuist ülestõusmisel... Kui Jumal vaatab tänast maailma, siis Teda ei liiguta sugugi igasugu tehnika ja moodsad pilvelõhkujad, vaid ma kujutan ette, Ta näeb tegelikult ühte surnute orgu, mis Teda hingepõhjani kurvastab...

Isegi surnuluudel on lootus – kui neile kuulutatakse. Kas sina ja mina kuuleme? See on Jumala Vaimu kutse ärkamiseks.

Meie kohus on kuulata seda häält – kuuletuda, soovida, igatseda ja valida see, mida Issand oma Vaimu kaudu meile pakub. Muutused peavad algama igaühest isiklikult. Siis kandub see edasi suhetesse, meie tegevusse ja eesmärkidesse...

Tõnu Jugar
Jaga Facebookis